vahel, sest avalikkuse ees silmapaistmist neilt ei oodatud. Naine pidi hoidma tasakaalu erisuguste kaunistuste erinevate sõnumite, seisundite ja ideaalide vahel, sest naiste staatuste struktuur ja välised märgid ei olnud ametlikud ja selgelt defineeritud. . Korraliku perekondliku staatusega naine oli tagasihoidlik, positiivsed kaunistused olid seotud riideesemete või soengudetailidega, üleliigne kaunistamine oli negatiivne ja avalik akt. Kaunistused olid varakuse väljendamisel eriti tähtsal kohal ning vääriskivid olid raha silmapaistvad asendajad. Rooma naine oli abielus oma varanduse täielik valitseja. Seadus määras, et mehel polnud õigust hooldada ega inveesterida naise varandust. ABIELU Naiste ja meeste saatust ühendas abielu. Abielu Vanas-Roomas oli enamasti kõike muud kui romantilise armastuse tulem, seda eriti kõrgemates ühiskonna klassides. Tavaliselt
riikides Peamised ressursid Kaubamärk/staatus – parima kvaliteediga Müügikanal Füüsilised ressursid – maailma suurima kaubamärgi staatus Kasutab nii otsemüük Tootmistehased, R&D keskused Hind – Paindlik, igale varakuse kategooriale teenuseid (edasimüüj Intellektuaalsed ressursid – Parim oma pakkumine Kõik kanalite faasid kaubamärk autotööstuses, unikaalne Kulude vähendamine – Kuluefektiivsed Hindamine –Ostmine koostöövõrk tarnijatega, patendid tehnoloogiad (CVT käigukast, hübriid) Kättetoimetamine – O
logelemine (tuli tegelda käsitööga ja pühade tekstide lugemisega). Enne vastuvõtmist pidi noviits tõotama kõigi juuresolekul kuulekust kloostrile. Kuulekus oli sotsiaalse elu tuumaks, eriti abtile, kes munkasid juhtis, kes pidi hiljem aru andma Kristuse ees. Oluline oli kloosterlik eluviis, milles loobuti varast, elati kasinuses, samuti oli oluline püsivus ehk eluaegne suhe kloostriga. Benedictuse reegeleid hakati tõlgendama seinast seina, mõõdukaid jooni tõlgendati kui jõukuse ja varakuse legitimiseerimist. Mungad pidid olema väljaspool kloostrit sõbralikud, mungaideaal pidi lähtuma lahkusest. Juurutati, et kloostrstest pidid saama kohad, kus inimesed saavad ulualust. Kloostris hakati esmakordselt pakkuma haigete eest hoolitsemise praktika. Benedictuse reeglid said tuntuks alles peale tema surma, paavst Gregorius Suure misjonärid hakkasid neid levitama. 9. sajandil lõid frangid neist põhjal isegi riiklikku korda. Benedictuse reeglitest sai norm ja alus õhtumaal,
annaabi.ee 
