seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse
rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku toimet võivad omada ka Eesti sõlmitud rahvusvahelise õigusabi lepingud.77 2. Eesti ühinguõigus. Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnorme, mis reguleerivad ühingute õiguslikku seisundit, asutamist, nime, organeid, sise- ja välissuhteid, vastutust, lõpetamist, ühinguõiguslikku reorganiseerimist jms. Ühingut mõistetakse seejuures laias tähenduses, hõlmates ka sihtasutused kui liikmeskonnata varakogumid. Käsitlemist leiavad siiski eelkõige eraõiguslikud juriidilised isikud, mitte avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lisaks juriidilistele isikutele on ühinguõiguse objektiks ka füüsilisest isikust ettevõtja regulatsioon, seda siiski üksnes äriseadustiku reguleerimisala ulatuses. Siseriikliku ühinguõiguse kõrval kuulub käsitlemisele ka rahvusvaheline ühinguõigus. Ühinguõiguse objektiks on ka äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri õigus.
lapsi (kuigi sellel võivad olla tütarettevõtted); see ei saa surra (kuigi seda võib likvideerida)." Erinevates riikides käsitletakse juriidiliste isikutena erinevaid isikute ühendusi või varakogumeid, st ühe riigi juriidiline isik ei pruugi teise riigi õiguse kohaselt juriidiliseks isikuks olla. Lisaks osalevad tsiviilkäibes ka välisriigis ja ka tegutsemisriigis juriidilisteks isikuteks mitteolevad isikute ühendused (nt välisriigi äriühingute filiaalid, täisühing Saksamaal) ja varakogumid, mis on siiski õigusvõimelised. REÕS-s reguleerib juriidilisi isikuid ja muid isikute lepingulisi ühendusi (nt seltsing) §-des 14-17. Juriidilised isikud liigituvad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Ka viimased osalevad eraõiguslikes õigussuhetes, tehingutes. Enamik riike tunnustab avalik-õigus-likke juriidilisi isikuid, kuid mitte eraõiguslikke juriidilisi isikuid. REÕ-s omab see liigitus tähtsust õigussuhte kvalifitseerimisel
annaabi.ee 
