pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel korrustel, ainult peakorruse aknad on teistest ruudu võrra kõrgemal. Varaklassitsistlike detailide edasielamist 19.sajandi küpsklassitsismis osutavad hoone kõrge katus ja ülemiste korruste akende vahele pingutatud akantsusornamendiga bareljeefid ristkülikukujulistes süvendites. Esikülje peasissekäik on suhteliselt väike kahe tiivaga ja madalreljeefse nikerdusega uks, milleni tõusevad mõned trepiastmed. Peahoone esi- ja tagakülg on sarnased, ainult õuepoolel on vähem eenduval risaliidil sammaste asemel pilastrid
17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum. Kuni viimase kahjutuleni säilis aula algne arhitektuur põhiliselt muutumatuna, mõningad väikesed erandid välja arvatud. Seoses keisri pildi eemaldamisega 1917. aastal ehitati rõdu barjääril oleb pildialune fekoratiivne osa ümber, kus proovit matkida Tartule omaseid varaklassitsistlike ehitusvorme, kuid mitte eriti õnnestunult. 20. sajandi uuendustest tuleb märkida ka ahjude eemaldamist seoses keskkütte sisseseadmisega. 1965. aastal toimus peahoones tulekahju, kus sai kannatada nii aula ja veel kaheksa ruumi teisel ja kolmandal korrusel. Maha põles peahoone katus ning pööningul asunud kartseriruumid. Restaureerimistöödega alustati 1966. aastal ja lõpetati 1967. aastal. Peahoone ansamblisse kuulub ka tiibehitiste vahel paiknev endine ülikooli kirik, kus
Sealsamas alustas oma tegevust ka Michael Thonet. Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil
annaabi.ee 
