püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu
Locke kirjutised jäid ta kodumaal suurema tähelepanuta ning pigem saavutasid oma tähtsuse Ameeriklaste jaoks. Locke oli ka eeskujuks mitmetele valgustusaja mõtlejatele nagu Voltaire ja Rousseau. Ta suri 72 aasta vanuselt 28.10.1704 kordagi abiellumata ja järglasteta. John Locke poliitilistes vaadates saab eristada kahte perioodi – Oxfordi periood ning Shaftesbury periood. Oxfordi perioodil olid John Locke vaated pigem konservatiivsed, hilisemal Shaftesbury perioodil olid varajasemaga võrreldes Locke vaated liberaalsemaks muutunud. Samas ei kohkunud ta jõu kasutusest ja leidis, et elanike üldiseks hüvanguks ja et riiki stabiilsena hoida peab kasutama sundi ja jõudu. Mõned „ebaseaduspärasused“ eksisteerivad ta uskumustega, näiteks toetas ta mõningatel juhtudel orjust. Orjus oli Locke jaoks aktsepteeritav, juhul kui agressor võitluse kaotab. Sellest tulenevalt kaotab ta ka kõik õigused mis tal olid, mistõttu võib teda õiglaselt orjastada
1989. aastal anti riiklikku sordikatsetusse hiline tetraploidne punase ristiku sort ,,Ilte" ja 1991. aastal varane tetraploidne punase ristiku sort ,,Varte". (Bender, 1996) Eestis kasvatatakse varajast ja hilist punase ristiku sorte. Hilised sordid õitsevad juuni lõpust kuni juuli teise dekaani lõpuni ning valmib alates augusti teisest poolest. Nad on suurema võrsumisvõimega ning nende varte arv on suurem, nad pikemad ja rohkem harunenud, mis tagab suurema saagi võrreldes varajasemaga. Pikkade varte puuduseks on, et nad lamanduvad kergemini lopsaka kasvu korral ning nende söödaväärtus alaneb just alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu. See omakorda raskendab mehhaniseeritud koristamist. (Parol, Keres, 2014) Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla
annaabi.ee 
