hinnata kui õitsenguperioodi. Vahekeskajast tõuseb esile 13. sajand – kõrgkeskaeg ja keskaja tsivilisatsiooni apogee. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. Selle juhatavad sisse kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine ja ajavahemikus 1347-1369 Euroopat perioodiliselt laastanud katk, mille peamist lainet tähistatakse Musta Surma mõistega- Taas toimub demograafiline tagasilöök. Arvukate vapustustega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. Sajandi reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Seda kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal Absolutism (ehk absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine
argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. Kas ma olen tegelikkusest midagi teada saanud? ÕIGUSE ÄRATUNDMINE 3. Küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond.
Pankroti läksid suured firmad ja väikesed pere poed. Riigi makse bilanss läksd negatiivseks kulud olid suuremad kui tulud. 1933 aasta eelarve (1932 koostatud)- 83 miljonit krooni, raha laekus sinna 66 miljonit. Määrati kindlaks kui palju kroone võib välismaale kaasavõtta. Tööpuuduse kasv, elatustaseme langus: Töötute arv enne kriisi oli 3000 siis 1932. aastaks tõusis töötute arv 30 000'ni. Enneolematu tööpuudus ähvardas sotsiaalsete vapustustega, seda enam, et illegaalne kommunistlik liikumine püüdis allutada töötuid oma kontrollile. Toidu ja tarbeesemete hinnad langesid kiiremini (Põllusaadused 60%) kui palgad (25%). Võitlus kriisiga: 1) Abielu paaride seadus- Kaks abielu abikaasat ei saanud olla korralikult riigi omavalitsuse või vallavalitsuses. 2) Riik püüdis toetada põllumehi, hakati ostma kokku teravilja makstes põllumeestele kõrgema hinna kui maailma turul. Alates 1932. aastast ei olnud
millistele argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. 3. küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest – inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest – esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksist vapustustega, surm, Ukraina kriis jne. Lisaks eelmainituile on õiguse filosoofial veel 2 sõltumatut probleemi, mis selle alaga tegelejate meeli läbi aegade erutavad: 1) õigluse küsimus – vastuse otsimine eetiliselt (moraalselt) õigele käitumisele õiguslikult reguleeritud inimkäitumise sfääris; 2) riik – mis on riigi ülesanded, eriti õigusloome vallas. Ka riigi temaatika kuulub lahutamatult õiguse filosoofia esemesse.
annaabi.ee 
