Selles luuletuses sisaldab algus ning lõpp sümboleid, mis omakorda muudab loomingut salapärasemaks ning antud juhul ka traagilisemaks. Taolisi tunnuseid kohtab veel mitmes Alliksaare luuletuses: „Introspektiivne maskeraad“, „Õnnetus ei hüüa tulles, aga kas ta minnes hüüab?“ ning tsükli nimiteos „Aduvik“. „Sinu karjatus oli nagu kandlelöök, mis ootamatult viskub öhe. Iga hing, keda see tabas, võpatus ja värises vapustatult.“ *** „Sel ööl läksid põhja paljud laevad. Sel ööl pühiti rusudeks paljude armastuste pühamud. Sel ööl osutusid paljud südamed kodutuks.“ *** „Närbuva naeratuse nõrk kuma libises üle su halastamatult ilusa näo, mille all oli süttinud paljude salatud himude valu.
teenrid hakkasid talle küsimusi esitama, eitas ta kolm korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Aga oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda." Südamepõhjani vapustatult läks Peetrus minema ja puhkes kibedasti nutma. *** Ühelgi juhul ei tohi tõmmata paralleele Juuda ja Peetruse käitumise vahel tol saatuslikul cena'le järgnenud ööl. Juudas teadis väga hästi, mis ootab inimest, keda süüdistatakse Moosese õpetuse ründamises. Kui ta Jeesuse tõepoolest 30 mündi eest maha müüs, on siinilmas suuremat pattu raske toime panna. Peetruse väike vale (õigupoolest süütu luiskamine) ajal, mil Jeesust ülempreestri
kolm korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud." Südamepõhjani vapustatult läks ta minema ja puhkes kibedasti nutma. Georges de La Tour. Peetrus salgamas Jeesust. Nantes, Prantsusmaa. Prantsuse kunstniku Georges de La Touri [zorz dö la tuur] (1593-1652) õlimaalil "Peetrus salgamas Kristust" näeme tule ümber kogunenud vahimehi ja teenreid. Maali vasakul serval seisavad teenijanna ja Peetrus. Nende huultelt võib välja lugeda Matteuse evangeeliumi lauseid: "Ka sina olid galilealase Jeesusega!" - "Ma ei mõista, mida sa räägid." _____ 1
korda, et ta Jeesusega üldse kuidagi seotud oleks. Ta mõtles, et Jeesus ei või seda niikuinii kuulda, ega taibanud, et varjatud pettus on tegelikult äärmiselt alatu. Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud." Südamepõhjani vapustatult läks ta minema ja puhkes kibedasti nutma. Georges de La Tour. Peetrus salgamas Jeesust. Nantes, Prantsusmaa. Prantsuse kunstniku Georges de La Touri [zorz dö la tuur] (1593-1652) õlimaalil "Peetrus salgamas Kristust" näeme tule ümber kogunenud vahimehi ja teenreid. Maali vasakul serval seisavad teenijanna ja Peetrus. Nende huultelt võib välja lugeda Matteuse evangeeliumi lauseid: "Ka sina olid galilealase Jeesusega!" - "Ma ei mõista,
kõik korras ja võib-olla tasutakse teile selle eest koguni kahekordselt.» «Mina, mileedi!» hüüdis Felton. «Kuidas te võite oletada, et ma võtaksin tasu teie elu eest? Oo, te ei mõtle, mis te räägite!» «Laske mul toimida, laske mul toimida nii, nagu ma tahan, Felton,» ütles mileedi vaimustudes. «Iga sõdur peab olema auahne, eks ole tõsi? Teie olete leitnant, minu matuserongi saadate aga kapteni aukraadis.» «Mis olen ma teile ometi teinud,» küsis Felton vapustatult, «et te tahate minu peale panna niisuguse vastutuse inimeste ja jumala ees? Mõne päeva pärast lahkute siit, proua, teie elu ei ole siis enam minu valve all,» lisas ta ohates, «ja võite sellega teha, mida tahate.» «Ah nii!» hüüdis mileedi, nagu ei suudaks ta enam vastu panna pühale vihale. «Teie, vaga inimene, keda nimetatakse õiglaseks, soovite ainult, ühte -- ärgu teid süüdistatagu ja häiritagu minu surma pärast!» «Ma pean valvama teie elu üle, proua, ja ma teen seda