Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest Mesi Mesilased Nad toidavad mesilaste vastseid väikestele Tapavad mesilast lõuajõu ja osavusega, mitte nõelaga 1vapsik saab ära tappa kuni 40 mesilast minutis Vastsed annavad energiat Mürk Sisaldab 8 erinevat kemikaali, mis kutsuvad rohkem vapsikuid ohvrit nõelama Saavad nõelata ohvrit mitu korda 30-40 inimest sureb iga aasta Tekitab hingamis raskusi Pesa Kevadel Tehtud kuninganna poolt Ta valib sobiva koha Nt:Puutüvesse Pesa on valmistatud näritud koorest Pesa koosneb paljudest üksikutest rakkudest, mis koos teevad meekärja effekti Suvel on pesas u 700 vapsikut, kes on emased Siis kuninganna hakkab munema ema- ja isavapsiku mune Vastsed Kuninganna muneb 1 muna igasse rakku
Tavaliselt piirdub kahjustus üksikute puudega. Tõrjeks on soovitav kasekedriku munakogumikud kase istanduses puudelt eemaldada ja hävitada. Viimaste aastate kuumadel suvedel on Eestimaal nii Vapsikud aru- kui ka maarjakaasikuid kahjustanud vapsikud. Kui vapsikuid on hulgi, söövad nad kasenoorendikes võra ülaosas tüvel mahlakat koort ja kambiumi. Putukad närivad koort ringjalt (või poolringjalt) ümber tüve kuni puiduni. Niisuguse kahjustuse tagajärjel kuivab puu latv näritud kohast ülevalpool ning hiljem sügistuultes murdub. Haudepuuks on neil
võib endaga kaasa tuua. UusMeremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas. Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult UusMeremaal. Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik. Enne inimese tulekut oli UusMeremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. UusMeremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. UusMeremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad
võib endaga kaasa tuua. · Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas. · Enamik siin kasvavaid okaspuid, õistaimi ja sõnajalgu levib ainult Uus-Meremaal. · Saarte looduse omapära hulka kuulub kindlasti ka sealne linnustik. · Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. · Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. · Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. · Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. · Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad
Metsa sisenedes on aga vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki. 10 4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Näiteks võib kohalik nahkhiir käia mööda metsaalust, nagu tavaline hiir. Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad
annaabi.ee 
