Peale Vanema ja Noorema Edda on Põhjala saagasid kommentaaridena märgitud Taani ajaloolase Saxo Grammaticu-e ja Saksa kirjaniku Aram Bremenist (u 1075) töödes. Fragmente legendidest tulevad veel ka folkloorist ja veelgi hilisematest kirjutistest. Põhjala rahvad austasid oma jumalaid kelle nad olid loonud omaenda näo järgi. Nutika väepealiku musternäidisena kõikevägev kavalpea Odin ning võitlejaks sündinud tugev ja lihtsakoeline Thor, kellele ei leidnud võrdväärset jõult ega vapruselt. Kuid lisaks nendele olid liikvel ka vähemtuntud pärimused viljakuse jumalannadest ja naistarkadest ning kummalistest maavaimudest, hiidudest, haldjatest, trollidest, kääbustest. Selle kõige kohal kasvas hiiglaslik Maailmapuu, mida arvatakse kunagi isegi olemas olnud Rootsis Uppsalas, sealse pühamu kõrval. Põhja mütoloogias peetakse suurt tähendust numbrit 9, täpset põhjust pole teada. On teada, et Põhja mütoloogias oli kokku 9
umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid sündmused, millest jutustab "Ilias", mis koosneb kahekümne neljast laulust. Eepose esimene laul algab sõnadega:
416 «Küros» -- täpsemalt «Artamenes ehk Suur Küros» -- Madeleine de Scudéry (1607--1701) romaan. Lk. 426 Bombard -- XVI ja XV sajandil tarvitusel olnud kahur lehtertoruga. Lk. 434 Musagetes -- muusade valitseja. Matthias Corvinus -- Ungari kuningas a. 1458--1490, kuulus sõdur, seadusteandja ning teaduste ja kunstide soosija. Lk. 437 Diana -- jahijumalanna, Ceres -- põllundusejumalanna rooma mütoloogias. Lk. 438 Marssal de Boucicaut (1366--1421) -- Prantsuse sõjapealik, kuulus nii vapruselt kui ka tabava sõna tõttu. Lk. 439 Figaro -- siin tähenduses habemeajaja. Figaro on prantsuse kirjaniku Beaumarchais' (1732--1799) «Figaro»-tri-loogia toimekas habemeajajast peategelane. Chilperic -- on tuntud kaks sellenimelist Frangi kuningat, kelledest esimene valitses 539-- 584, teine VIII sajandi algul (suri 720). Lk. 440 Grandsoni lahing -- võitluses Burgundia hertsogi Charles Südiga toetus Louis XI Sveitsi Liidule. Charles Südi vallutas 1476
annaabi.ee 
