miks nad sellised olid? 16. Kuidas jutustus lõpeb? 17. Milline oli sinu arvates põnevaim koht teoses? 18. Leia teosest romantismile omaseid jooni. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. Lõpeta pealkiri! 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus? 5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli? 6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi? 7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? 1
Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus? 5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli? 6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi? 7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi?
aiakahjurid ja lehtpuu-hävitajad. Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees.