Üldjuhul tekitavad kõige tugevamaid maavärinaid looduslikud põhjused. Laamade liikumise ehk tektooniliste liikumiste tagajärjel toimuvad maailma suurimad maavappumised, mida on võimalik tunda üle kogu maailma ning nendega võib kaasneda suured hävingud- nii materiaalsed, inimohvrite poolest, kui ka loodusele endale. Neist väiksemaid võnkumisi põhjustavad vulkaanilised maavärinad, mis on enamjaolt põhjustatud happelise laavaga vulkaanide poolt. Lisaks tekitavad maa vappumist ka suuremad laviinid ning looduslike koobaste varingud, mida ei pruugi eriti kaugele tunda. Koobaste varingut võib olla visuaalselt näha olla lohkudena maapinnal. Meteoriidi põrkamine Maaga võib samuti kaasa tuua nii nõrku kui tugevamaid vappumisi- see oleneb meteoriidi suurusest ning sellega kaasneb alati ka kraater. Lisaks loodusele tekitavad ka inimesed maavärinaid- neid nimetatakse tehnogeenseteks maavärinateks
1955 aastal tekkis 18 meetri kõrgune kividest, tuhast ja veest koosnev mudavool. Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega, mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib
keskkonnas langeb tööviljakus, tõuseb vigade esinemise sagedus, sagenevad väsimusega seotud sümptomid (nagu peavalud jm), kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse probleemideni. 3. VIBRATSIOON Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha võnkumist mingi tasakaaluasendi ümber. See võib tähendada näiteks käes hoitava lööktrelli rappumist augu puurimisel seina, kopplaaduri vappumist karjääriteel, mootorist tingitud põranda värisemist laevas jms. Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon töökeskkonnas üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsiooniga on tegemist juhul, kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega, näiteks sellel seistes, istudes või lamades. Üldvibratsiooniga puutuvad enim kokku transporditöölised (nt traktori-, auto-, tõstuki-, kaevandusmasinate juhid),
Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika.Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga (Vaikne ookean) ja sulguvat (Vahemeri kui Thetise ookeani jäänuk) ookeani. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest/ kirjeldab
annaabi.ee 
