Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega.
kõrgetele ametikohtadele määramine ,,iseenesestmõistetav". Esinesid ka niiöelda kliendi- patrooni suhted. Tänu sellisele ,,onupojapoliitikale" tõusis alates 14. sajandist esile ka Vasade suguvõsa. Upplandi alamaadlist Põhjamaade kõrgaadliks Kuigi sellel ajal ei kasutatud veel nime Vasa ja üldse suguvõsanimesid veel ei kasutatud, siis alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Aga tagasi minnes Gustavi eelkäiate juurde, siis nad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias üles poole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu
Aadliseisus, seda enam tiitel kaasnes sünnijärgselt (pärusaadel) või siis kuningat teenides (teenisaadel). 17. sajandil seadis keskvõim tiitlite jagamisele rangemad nõuded, kuna aadlite hulk kasvas kontrollimatult. Baltisaksa suguvõsades järgiti suguvõsa pealiini ja tiitli päris vanem poeg ning nooremad olid sunnitud tiitli välja teenima kuningat teenides. Eelpool kirjeldatud erisused kajastusid ka vappidel. Pealiini perekonnavapp jäi samaks, so kasutati ajaloolist vapipilti. Nooremate poegade poolt väljateenitud tiitli vabahärra või krahv saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp. Kasutusele võeti mitme vapiväljaga kilp. Ajalooline perekonnavapp oli sellel esitatud põhikilbi veeranditel või südakilbil, ülejäänud 13 osadel kajastati vapiomaniku karjääri, sugulussidemeid jms. Tiitli saamist rõhutasid vapile lisatud tiitliandja, valitseja vapisümbolid.