ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina. Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal. Riigivapi seaduseelnõu ettepanekute väljatöötamine moodustati vapikomisjon: võistlusele esitati 138 kavandit. Kavandeid on hinnatud "silmapaistvalt jubedateks" ja vapikonkurss kukkus läbi. Vanade elementide kasutamise pooldajad soovitasid neid elemente vanuse ja rahvaga ühise mineviku pärast. See näidanuks meiegi kultuuri vanust ja seotust läänemaailmaga. Riigikogu väliskomisjonis tuldi otsusele, "et tuleb selle ajaloolise vapi juurde jääda, mis meil juba Eestimaal Taani ajast tarvitusel oli, nimelt kuldse põhjaga kilp kolme sinise lõviga(leopardiga)".
XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal. Riigivapi seaduseelnõu ettepanekute väljatöötamine moodustati vapikomisjon: võistlusele esitati 138 kavandit. Kavandeid on hinnatud "silmapaistvalt jubedateks" ja vapikonkurss kukkus läbi. Vanade elementide kasutamise pooldajad soovitasid neid elemente vanuse ja rahvaga ühise mineviku pärast. See näidanuks meiegi kultuuri vanust ja seotust läänemaailmaga. Riigikogu väliskomisjonis tuldi otsusele, "et tuleb selle ajaloolise vapi juurde jääda, mis meil juba Eestimaal Taani
XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja HarjuViru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal. Riigivapi seaduseelnõu ettepanekute väljatöötamine moodustati vapikomisjon: võistlusele esitati 138 kavandit. Kavandeid on hinnatud "silmapaistvalt jubedateks" ja vapikonkurss kukkus läbi. Vanade elementide kasutamise pooldajad soovitasid neid elemente vanuse ja rahvaga ühise mineviku pärast. See näidanuks meiegi kultuuri vanust ja seotust läänemaailmaga. Riigikogu väliskomisjonis tuldi otsusele, "et tuleb selle ajaloolise vapi juurde jääda, mis meil juba Eestimaal Taani ajast tarvitusel oli, nimelt kuldse põhjaga kilp kolme sinise lõviga(leopardiga)"