Suremust mõjutavad: Kaasaegses ühiskonnas- haigused ( südame,-veresoonkonna haigused- elutingimustest), õnnetused (liiklus-, töö-, kuritegevus) Traditsioonilises ühiskonnas- toidu-, veepuudus (majanduslik olukord), nakkushaiguste levik, kodusõjad, usukonfliktid, terrorism Vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ja ebatervislikud eluviisid. Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal. Imikusuremus, näitab kui palju sureb lapsi 1 eluaastal 1000 lapse kohta. Suremus ei ole hea riigi arengutaset näitav tegur. Sündimus on ka oluline riigi arengutaseme näitaja. 1 näitaja ei määra riigi arengutaset. 3. Demograafiline üleminek ehk siire -teooria, mis kirjeldab rahvastiku arengut läbi sündimuse ja suremuse muutuste. Muutuv rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis.
sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Ühiskonnas elavad koos eri vanuses inimesed, kuid mitte kõiki pole ühepalju. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed, tööealised ja vanurid. Ühiskonna seisukohalt on väga tähtis teada, milline on nende kolme vanuserühma suhe. Rahvastiku vanuskoosseisust sõltub näiteks töötajate ja tarbijate suhe. Mida rohkem on töötajaid, seda vähem tuleb ülalpeetavaid ühe töötaja kohta ja seda lihtsam on saavutada riigis jõukust. Kõige ilmekamalt iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiid - see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).
omavahel tihedalt seotud. Enamus inimesi abiellub ning sündide koguarvu mõutab abiellumise vanus. Paljudes sellistes ühiskondades on lapsed pere rikkuse märgiks. Normid ja tavad ühiskonnas soosivad paljulapselisi peresid. Laste kasvatamine on odav, sest kulutused haridusele on väikesed. Suremus arenenud maades: peamiseks põhjuseks on südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseisust. Surmasid põhjustab ka kiiresti levimas AIDS. Suremus arengumaades: Üks suurimaid probleeme on AIDS (eriti Aafrikas). Suremust mõjutab ka vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus. Maailma vaesemates riikides sureb iga viies laps haigustesse või nälga enne kuue aastaseks saamst. Mõnedes riikdes on senini olulised surma põhjused sõjad, vee puudus ja nälg. Sündivus on arengumaades suurem ja arenenud maades väiksem.
annaabi.ee 
