- Moraalireeglid kellelegi haiget tegemine, solvamine, varastamine, valetamine jne - Prudentsiaalsed reeglid - Personaalsed reeglid Arengu hindamine Areng süstemaatiline muutumine Iseloomustavaks - Pidevus - Kumulatiivsus kõndima õppimine, lihaste arenemine - Suunatus lapsest saab alati täiskasvanu - Diferentseeritus - Organiseeritus - Holistilisus Keskendutakse kitsamale valdkonnale või vanuseperioodile Arengu hindamise eesmärgid - Arengu kirjeldamine erinevates vanustes - Võrdlemine normiga (erinevused) universaalsus ja unikaalsus - Muutuste, dünaamika kindlakstegemine - Prognoosimine - Ennetustöö sekkumisstrateegiate planeerimine - Diagnoosi toetamine - Uurimistöö Mille alusel arengut hinnata? - Arengu verstapostid? Kriteeriumid? - Küsimused vastused? - Teadmised? Oskused? - Kõne? Käitumine? - Võrdlus?
1. Ontogenees-Üksikorganismi arengutee, mis algab munaraku vilj-st ja lõpeb bioloogilise surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava
võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad. Näiteks eelkooliealise lapse tajule on omane vähene detailiseeritus, tajutu vähene lahtimõtestamise võime, juhuslike detailide meeldejätmine. Tajuprotsess on märgatavalt häiritud ka psüühilises arengus mahajäänud isikutel, kes võtavad informatsiooni vastu vähem ja ebatäpsemalt ega suuda mõista situatsiooni sisemisi seaduspärasusi. c) isiku psüühiline seisund ja situatsiooni eripärad
annaabi.ee 
