R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel. Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Olulisel kohal on teatriõpetus. Kasutatakse palju rollimänge riideesemetega. Tähtsad muinasjutud ja nende esitamine. Oma nukud
• veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase. tekke põhjused: 1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine 2) treeningujärgne vähene puhkus 3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel 4) liialt suur intervalltreeningu maht 5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine 6) ebaõige treeninguskeem 7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni. 2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb. Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis vahelduvus ja treeningu lõbusus. 3) Varajane puberteet (11-14a) – Keha kasvab kiiresti (pikkus) -> proportsioonid nihkuvad
Häiretest rääkides on reegel see, et need käivad mitmekaupa Komorbiidsus. Seega oluline arvestada kõiki võimalikke mõjutegureid. Lapse- ja täiskasvanuea häired Väljenduvad oluliselt erinevatel viisidel sümptomid on erinevad. Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus erilist rolli. Laste puhul mängib vanus väga suurt rolli muutused toimuvad väga kiiresti ja probleemid võivad olla ajutise iseloomuga. Igal lapsel on erinevatel vanuseperioodidel mingisuguseid probleeme. Lapsed ei otsi ise abi ei saa aru, et neil midagi valesti on, probleemiga tegelemine sõltub eelkõige täiskasvanust. Täiskasvanu see-eest otsib ise abi oma probleemidele. Lapseea häirete etioloogia puhul on soodustavad tegurid ehk predisponeerivad faktorid: isiklikud (bioloogilised, psühholoogilised); kontekstuaalsed (vanem-laps suhted, pereprobleemid, stress).