keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika,
keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse. Kõne mehhanismid (vt. lk 197-199) Kõne helilised tunnused: tämber (kõneorgani ehituse eripärast sõltuv), intonatsioon (sõltub psüühilisest seisundist, situatsiooniline), kõne tempo, pausid, foneetiline reduktsioon (sõnalõppude "ära söömine"), reeglitest kinni pidamine. Kõne liigid: sisekõne (hüplev, pole korrapärane, telegrammstiilis), suuline kõne (signaal edastatakse hääle abil, kuulaja-rääkija on ühes situatsioonis, lisanduvd zestid, miimika,
1/100mm) koos antud aastaga. Nii sain iga aasta juurde kohaldada proovide juurdekasvu suuruse selles aastas. Kasutades erinevaid funktsioone võrdlesin proove omavahel aastate kaupa saades erinevaid tulemusi (kõrvutasin proove omavahel, tõin nad üksikult välja või tõin välja nende keskmised). Olulisemaks võrdlemise tunnuseks tõin välja puude vanuse. Arvestades mõõdetud puude suurt vanuselist erinevust, siis jagasin proovid omakorda veel ka vanuselistesse rühmadesse, et võrrelda vanemaid ja nooremaid puid. Antud võrdlus on vajalik, sest puude vanuse suurenemisega aeglustub ka aastane juurdekasv ning aluselisest saastest tulenevad toitained ei pruugi oluliselt suurendada rabamändide juurdekasvu. 28 Võtsin arvesse ka Balti ja Eesti Elektrijaamade rajamise aastaid, kus proovide gruppi valisin pisut enne Balti Elektrijaama avamist ja peale seda kasvama hakanud puud. Antud
Kasvataja peab teadma, kust ta saab vajadusel lisavarustust (tekid, linad, materjalid jms). 112 Laagris peab olema kindel vastuvõtupunkt või -keskus, kus tervitatakse ja võetakse vastu laagrisse tulevaid lapsi ning neid saatvaid lapsevanemaid. Lapsed saabuvad rühmana (saabuvad laagrisse ühise transpordiga): - Sellisel juhul on kogunemine toimunud juba varem ning kõigi dokumentide olemasolu kontroll viiakse läbi kogunemiskohas. - Lapsed jagatakse soolistesse ja vanuselistesse gruppidesse. - Laps esitab andmed andmekogujale. Usaldusandmete lehel peab olema märge selle kohta, kellega, kuidas ja millal laps laagrist lahkub. - Andmete kogumisel peaks koguja küsima lapselt ka isiklikke andmeid, kuna see on esimene samm kohanemisel, samas ka võimalus last tundma õppida. - Meditsiiniline läbivaatus, esitatakse arstitõend, kuhu peab olema märgitud haige- kassakaardi number või isikukood.
annaabi.ee 
