Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud: ● üldine suurem jõukus; ● paranenud toiduvalik ja elutingimused; ● meditsiini edusammud; ● parem tervishoid. Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks: 1. Sünnituseelne surm 2. Väikelapseiga 3. Lapseiga 4. Noorukiiga 5. Täiskasvanuiga 6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma
Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud: üldine suurem jõukus; paranenud toiduvalik ja elutingimused; meditsiini edusammud; parem tervishoid. Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks: 1. Sünnituseelne surm 2. Väikelapseiga 3. Lapseiga 4. Noorukiiga 5. Täiskasvanuiga 6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma
ajaperioodil 1 360,8 tuhandelt inimeselt 2002. aastal, 1 248,8 tuhandele inimesele 2020. aastaks ja 1 078, 2 tuhandele inimesele 2050. aastaks. (Reelika Leetmaa, 2004) Vanemaealiste inimeste osakaal rahvastikus kasvab märgatavalt. Kui 2000. aastal olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19 ja 40-44 aastased, siis järgnevatel aastatel väheneb nooremate põlvkondade osakaal märgatavalt. Aastal 2050 on kõige arvukamateks vanusegruppideks 60-64, 65-69 ja 55-59 aastased. Üle 65. aastaste osakaal rahvastikus suureneb 15,5%-lt aastal 2002, 17,8%-le aastaks 2020 ja 25,4%-le aastaks 2050. Tööealiste (15-64) osakaal rahvastikus väheneb 67,3%-lt 2002. aastal, 66,4%-ni 2020. aastal ning 59,4%-ni 2050. aastal. Rahvastiku mediaanvanus kasvab 38. aastalt (2002) aastaks 2050 46. eluaastale. (Reelika Leetmaa, 2004) Seega väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel märgatavalt Eesti rahvaarv, suureneb üle 65.