Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja
Mida pikem on aeg haiguse tekkimise ja teraapia alustamise vahel, seda rohkem aega ja kannatust tuleb varuda püsivate heade tulemuste saavutamiseks. Kõige tavalisem esmase kuuri pikkus on 7-8 korda. Lisaks tuleb patsiendil tihtipeale korrektuure teha oma toidusedelis ja eluviisides. Ka siin saab terapeut nõuga abiks olla. Teraapia kestus sõltub probleemist, tavaliselt 4560 minutit. Mille puhul aitab: refleksoloogia sobib alates imikueast kuni vanurieani ja abi võib olla väga erinevate vaevuste puhul: mõjule alluvad nii igapäevane nohu kui ka mitmesugused kroonilised haigused. Häid tulemusi on saadud ainevahetus- ja seedimisprobleemide puhul, selja-, kaela ja jäsemete piirkonna vaevuste, hormonaalsete häirete, hingamisteede haiguste, nahaprobleemide, migreeni ja stressi puhul. Samuti on teraapiast abi saadud laste arengu- ja käitumishäirete puhul. Refleksoloogia näidustused: * Kroonilised haigused * Stress, ärevus
Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid, eelistavad vaadata inimnägusid, tunnevad maitset ja lõhna. Vastsündinul elutegevuses on tähtis kohteluprotsessidega kohanemisel, seda hõlbustavad kaasasündinud refleksid. Arengupsühholoogia – tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Ülesandeks on avastada, kirjeldada ja seletada, kuidas toimub areng esimesest eluhetkest täiskasvanu- ja vanurieani. 1920. aastast oli arengupsühh saanud iseseisev distsipliin. 16 . Uurib seda kuidas laps erineb täiskasvanust . Uurib taju, mälu ja mõtlemist nagu eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia . Rakendub haridussüsteemis
annaabi.ee 
