· Mats juurdeles selle üle, kellele talu pärandada. Kas Karlile, kes ilmub tallu ainult südasuvel patseerima või Jürile või Taavetile? Vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse · Mats pidas tähtsaks ka haridust, seepärast saatisgi ta Karli linna õppima. · Mats oli ehitanud kõik hooned: lauda, aida, keldri, vankrikuuri, kemmergu.Ta puhus nendesse küngastesse, rügas ja ehitas, maksis võlgu ja võttis uusigi. Ta oli kolmkümmend aastat vabaks ostetud talu peremees. Keegi ei võta mütsi ta ees maha, tema ei võta ka teiste ees, sest see aeg on möödas, kus paruni ees käidi kõverdi, külg ees, müts pihus ja kaabiti kintsu. Talud olid nüüd päriseks ostetud. · Jüri pidas tähtsaks seda, et tal oleks võimalu ise naine valida, mitte et isa dikteeriks
tuleb arvata kerglaste kilda; vaid korra kohtus käinud, sedagi tunnistajaks; kellelgi pole tema õpetustega asja, nagu ei seisaks nende taga elukogemus, vaid mõne irvhamba väljamõeldis; töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega; leiab, et hobune on asi, mida peab hoidma rohkem kui inimest, sest ta ei saa kaevata; on ehitanud kõik hooned (aida, lauda, keldri, vankrikuuri, kemmergu), va elumaja, mis on isa ehitatud; pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev; nägemine pole enam hea; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos masinist Jakobiga; viljahinnad huvitavad, sõda ei huvita; on Jakobi peale kade, et too raha peale mõtlema ei pea; on mõelnud, et pärandamisel saab iga poeg midagi, et keegi päris tühjade kätega ei jääks; kangekaelne; Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev.
Peahoone ehitatakse laiemaks, pikkus jääb samaks. Ehitatakse välja 1765 - mõisasüda enamvähem sellisena nagu me seda praegu näeme. Stiil 1768 hilisbarokk, mis sisaldab juba klassitsismi mõjusid. Norrmani andmetel kaunistati peahoone sammastega juba nüüd. Algas mõisa hiilgeaeg. Mõisas on: härrastemaja ja kaks häärberit, 1700ndate kaks talli ja kaks vankrikuuri, laudad (Viehgarten), viinaköök, lõpp kangrumaja, sepikoda, aiamaja kivist; kaks vilja- ja üks linnaserehi puust. /Kangilaski 1987, lk 15 (S.Dobermanni andmed)/ Puudub kaarait. Nüüd lähevad andmed mõnevõrra lahku. Ma ei hakka siin oletama, millised võivad täpsemad olla. Mind huvitab vanem ajajärk. Klassitsistlik ümberehituse periood Norrmani järgi. Peahoonele lisati tiibrisaliidid
annaabi.ee 
