võitis. Alguses proovis ta ennast Palatinuse aedades ilma pealtvaatajateta. Hiljem astus Nero üles Rooma suurimal areenil, Circus Maximuse`es, tohutul hipodroomil Platinuse jalamil. Areeni pikuseks mõõdeti viissada viiskümmend meetrit ja kogu ehitise pikkuseks kuussada viiskümmend meetrit, raja laius oli sada 7 viiskümmend meetrit. Enamasti kihutati kahe- või neljahobusevankritega. Üldiselt olid vankrijuhid orjad, kes vähemalt ametlikult sõitsid võidu loorberipärgade nimel, tegelikult olid mängus suured varandused, orjadest said üleöö jõukad ja vabad mehed, keda austati kui iidoleid – superstaare. Vankrijuhtide selja taga asusid tõelised parteid omaenda värvidega: punased, rohelised, valged. Need organisatsioonid rajasid võitjatele mälestusmärke ja tegelesid muu võidusõiduga seotuga. Valged ja punased olid kõige vanemad
sellel alal omale nime juba enne kui ta Germaanias sõjapealikuna kuulsust võitis. Alguses proovis ta ennast Palatinuse aedades ilma pealtvaatajateta. Hiljem astus Nero üles Rooma suurimal areenil, Circus Maximuse`es, tohutul hipodroomil Platinuse jalamil. Areeni pikuseks mõõdeti viissada viiskümmend meetrit ja kogu ehitise pikkuseks kuussada viiskümmend meetrit, raja laius oli sada viiskümmend meetrit. Enamasti kihutati kahe- või neljahobusevankritega. Üldiselt olid vankrijuhid orjad, kes vähemalt ametlikult sõitsid võidu loorberipärgade nimel, tegelikult olid mängus suured varandused, orjadest said üleöö jõukad ja vabad mehed, keda austati kui iidoleid superstaare. Vankrijuhtide selja taga asusid tõelised parteid omaenda värvidega: punased, rohelised, valged. Need organisatsioonid rajasid võitjatele mälestusmärke ja tegelesid muu võidusõiduga seotuga. Valged ja punased olid kõige vanemad. Roheline ja sinine aga Nero aegadel paremad
mida teha, kui ideaale rikutakse. See on ilmselgelt kasule orienteeritud tekst. Moraaliküsimusi siin ei käsitleta. ,,Arthasastra" on mõeldud kesksele kuningale. Vatsyayana tegutses Lõuna-Indias 6. või 7. saj. ,,Kamasutra" tegeleb põhiliselt naiste ,,ärarääkimisega". See on selgelt linnakeskne raamat, ei pööra agraarnaistele mingit tähelepanu. Eepiline (4. saj eKr 4. saj) ja klassikaline kirjandus (5.15. saj) Paljude valitsejate juures olid tööl suta'd (vankrijuhid), kes said vahetult osa valitseja vapraist tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa.