9 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti sokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad sokolaaditüübid 3.1. Tume sokolaad Tume sokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Sokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat sokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda sokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi üle 90%. See sokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu. (Kubo, 2010) Joonis 4. Tume sokolaad 10 3.2
letsitiini. (Suitsu, 2004) 3. ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti šokolaade, mille erinevused saavad alguse juba kakaoubade päritolumaast ning süvenevad veelgi sõltuvalt toomisviisist ja retseptist. (Kubo, 2010) Joonis 3. Erinevad šokolaaditüübid 3.1. Tume šokolaad Tume šokolaad koosneb põhiliselt kakaoubade massist, kakaovõist, suhkrust, letsitiinist ja maitse esiletootmiseks lisatavast vanilliinist. Šokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub oamassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Küpsetistes kasutatakse tavaliselt poolmagusat tumedat šokolaadi kakaosisaldusega kuni 50%. Tumeda šokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi üle 90%. See šokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu. (Kubo, 2010) Joonis 4. Tume šokolaad 3.2. Piimašokolaad
sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Sokolaade liigitatakse: Mõrusokolaad- kuni 55% kakaosaadusi, suhkrut kuni 42%.Dessertsokolaad- kuni 35% kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%.Piimasokolaad- kuni 20%kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%, piima- ja koorepulbrit. On heledama värvusega ja nõrgema ergutava toimega, sobivad lastele. Valge sokolaad- ei sisalda kakaopulbrit ega kakaomassi. Valmistatakse kakaovõist, suhkrust, piimapulbrist, vanilliinist. Martsipan on jahvatatud mandlist, suhkrust või suhkrusiirupist ja munavalgetest keedetud mass. Saadud martsipanimass maitsestatakse ja värvitakse ja kasutatakse kondiitritööstuses. Martsipanis on tavaliselt umbes 30% jahvatatud mandleid ja 70% suhkrut. Idamaine maiustus halvaa on õlise konsistentsiga. Sisaldab rasva kuni 55%, süsivesikuid kuni 53% ja valku kuni 18%. Halvaa põhiliseks tooraineks on õlisisaldavad seemned ja pähklid- päevalilleseemned, seesamiseemned, arahhis
seemned. Maitse on terav, lõhn tugev, kuid meeldiv, mille annavad kardemoniõlid. Muskaatpähkel on muskaadipuu viljas asuv seeme. Seda ümbritseb võrkjas ja rasvane seemnerüü, mida kutsutakse muskaadiõieks. Maitseainena kasutatakse mõlemaid. Maitse on terav, põletav, aroom tugev, peen ja vaigulõhnaline. Vanill on troopikamaades kasvavate orhideeliste liaanikauntest saadud maitseaine. Kaunte pikkus on 25...30 cm. Aroom on tingitud temas leiduvast vanilliinist. Viimast (kergelt kollakas kristalliline pulber) toodetakse ka keemilisel teel. Vanilliini ja tuhksuhkru baasil toodetakse vanilliinisuhkrut. Sinepi liigid on valge sinep ehk inglise sinep (mahedamaitseline, magusavõitu), must sinep ehk prantsuse sinep (teravamaitseline, parim) ja pruun ehk vene ehk sarepta sinep (teravamaitseline, kuid robustsem). Maitseainena kasutatakse sinepiseemneid kui ka pulbrit. Viimase baasil valmistatakse lauasinepit.
annaabi.ee 
