Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada Tallinn ei tohi sellepärast iial valmis saada, et muidu Ülemiste vanake laseb Ülemiste järvel Tallinna linna ära uputada. Ja kui keegi pidavat Ülemiste vetevanakest nägema, tuleb talle öelda, et ,,Linn ei ole veel kaugeltki valmis, seal on palju ehitisi pooleli, mis ehk mõne hea aasta aega ära kulutavad, enne kui kõik tööd korrale saavad" Sellise jutu peale vanake tavaliselt vangutab pead, pobiseb sõnu, pöörab ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus tema alaline asupaik on. Linda kivi Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti lame ja tasane nagu pannkook. Ei mäekünkakest, ei järvesilmakest. Ja mine tea, mis sellest maast niiviisi saanud olekski, kui mitte Kalev poleks valitsejaks hakanud. Õnnelikult elas ta siin oma naise Lindaga. Nende peres sirgus ka kolm poega
Tagaseinas suur värav, pärani lahti, kust hele päikesevalgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja suitsunud (laest ripuvad kõrred alla), omal viisil armsaks teeb. Väljas - suvise maakoha vaade: põllulapid, metsatukad, võsa. Inimesed nagu teise vaatuse alguses kirjeldatud. Vanaema nüüd peaaegu täitsa pime. MARGUS (seisab norus tagaseina värava piida najal, ei kuule ega näe, vahib tühjusesse). PERENAINE (tuleb tarest, jääb peatuma, tahaks nagu midagi ütelda, aga vangutab pead, kui Margus teda ei näe ega kuule, ja läheb kurvalt tagasi). MARI (tuleb õues veepangega väravast mööda, kohkub Margust nähes natuke, vaatab temale aralt otsa ja läheb ära). MARGUS (istub vanaema voodi lähedale pingi peale, jääb käsipõsakil konutama). JAANUS (tuleb jalgu järele vedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes, jääb Margust nähes lävele seisma). Täna ei ole teole minekut - vana peremees rääkis nagu kesa kordamisest... MARGUS (nagu ärgates)
Tarastatud maade hulk suurenes — nagu näha — sellel perioodil märkimisväärselt. Seega olid olud enne ning pärast väga erinevad. Keegi oli oma väidetes eksinud, hinnates maa olukorda ühe piirkonna olude põhjal kuigi sealsed andmed on arhiivi- des väga hästi säilinud, sest suuri välisrünnakuid (sõdu) ei olegi olnud. Loone joonistab tahvlile paljudest tähtedest koosneva skeemi ning kom- menteerib sõnadega “niiviisi. . . niiviisi. . . niiviisi. . . ” Auditoorium vangutab üksmeelselt pead. Kui me mingit jutustust peame ajalooliseks, siis peab seal olema tegemist kvalitatiivse erinevuse eeldusega. Hempel otsis seadusi, mis oleksid sõltumatud kvalitatiivsest erinevusest. See kriteerium, mida Hempel nõudis, peab üldse töötama ainult mingi konk- reetse asja kohta — näiteks orjandusliku korra kohta. Iga ajastu jaoks võib olla oma mõistmine ning üldist mõistmist võib mitte olla. Kas on üldse mi- dagi, mis on ühine kõigile inimestele
annaabi.ee 
