sõnadega: seda võivad vaadata kui ´´naiste boonust´´. ( Sisekaitseakadeemia 2009) 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL Saksamaa Naiskinnipeetavate osakaal kõigi kinnipeetavate ulgas on alla 5%. See tähendab, et naisvaglate probleemiks on eelkõige väike kinnipeetavate arv. Nordrhein-Westfalenis on naistele kuues 6 vanglas kokku umbes 800 kohta. Väike arv loob probleeme eelkõige vanglasisese diferentseerimise osas, kuna naistele tuleb võimaldada ema ja lapse osakond, üldhariduse ja kutseõppe võimalused, kinnine ja avatud osakond. Enamasti väiksemad julgeolekuriskid lubavad ülalpidamises teatud iseärasusi: isiklike rõivaste kandmine, suuremad vabadused ruumide kujundamiseks, kambrite pikem latioleku aeg, leebemad külastusreeglid, luba külastada hooldust vajavaid omakseid jne. Paljud naisvangid on ise varem langenud vägivalla või seksuaalse kuritarvimise ovriks, millele
(1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. (2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid
käitumisega. Teiselt poolt on fenomen, et teadlikkus terviseriskidest ei taga tõhusat ennetust, tavaline. Sigarettide suitsetajad teavad terviseriskidest, kuid see ei tähenda, et nad loobuksid suitsetamisest. Uimastitarbimisega seotud nakkushaiguste leviku ärahoidmisel tuleb seepärast samuti pöörata tähelepanu olukorrale ja suhtumisele vanglas ning kinnipeetavate sotsiaalsetele normidele Oluliseks eeltingimuseks edukaile "vanglasisese nõudluse vähendamise programmidele" on koostöö erinevate osakondade vahel (meditsiini-, sotsiaal-, vangistus- ja julgeolekuosakond) ühe vangla raames ja ka erinevate vanglate vahel. Selline koostöö aitaks luua ühise seisukoha, mida ja kuidas teha. Kaaluda tuleks ühiste nõupidamiste korraldamist, leidmaks personali hulgas konsensust ja toetust vanglas nõudluse vähendamise suunale. Vanglasisene ja vanglatevaheline koostöö Eestis võib ühtlasi kaasa aidata erialaste teadmiste
c. on kaasatud kirikute ja koguduse vaimulikud ja tavaliikmed narkorehabilitatsioonialasesse töösse. 5. Vanglasüsteemi partneritega on loodud toimiv ja tulemuslik koostöövõrk, mis tagab uimastisõltlastele jätkupideva rehabilitatsiooni võimalused. Meetmed: 1. Ühtse uimastipreventsiooni alase kontseptsiooni väljatöötamine Eesti vanglasüsteemile; 2. Narkootikumide sisseveo tõkestamine ning vanglasisese avastamise tõhustamine; 3. Lepinguliste suhete väljatöötamine ja käivitamine vangla ja kinnipeetava vahel; 4. Personalikoolituste korraldamine nõustamistegevuse käivitamiseks; 5. Kirikute ja koguduste vaimulike ning tavaliikmete kaasamine rehabilitatsioonitöösse; 6. Rehabilitatsiooni programmide ellurakendamine; 7. Narkovabade osakondade käivitamine; 8. Vanglate varustamine narkootiliste ainete avastamise vahenditega. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2008: 1
kolooniatüüpi vangla territooriumi suhtelise avatuse ja suuruse tõttu vangidel lubatud päevaajal liikuda vaid rangelt selleks eraldatud kohtades. Niisiis võib öelda, et kuigi seaduseandja on Eesti kinnistes vanglates vangistuse täideviimise mudelina kehtestanud segareziimi, on praktikas vangide omavahelised kontaktid vanglates palju tihedamad, kui need teoreetiliselt olla tohiksid. Selline olukord suurendab kinnipeetavate kriminaalse nakatumise ohtu ning raskendab vanglasisese julgeoleku tagamist, nõudes isegi jälitustoimingute kasutamist.101 Kuna Eesti vanglad on ülerahvastatud (nt seisuga 01.01.2002 oli Eesti vanglates 4775 kinnipeetavat isikut. Samas peaks Euroopa Nõukogu normatiividele vastavalt kinnipidamiskohtade arv olemasolevates vanglates olema vaid 2792), takistab ka see korra tagamist vanglates. Mõningase paranemise tõi Eesti vanglasüsteemi 2002. aasta sügisel valminud Tartu Vangla, mis on esimene kaasaegsetele nõuetele vastav vangla Ida-Euroopas
annaabi.ee 
