Näitena võib tuua selle, et Platon ei suuda teooriat järgides seletada, et kuidas on ühest „lauaideest” lähtudes võimalik saada tohutu palju laudu. Platon arendas pidevalt oma „ideede”-teooriat. Platoni arvates jääb hing justkui kahe maailma vahele, kuna hing on liikuv, mis tajub ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga.Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse. Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine.
saatuslikul 10. augustil algas massirahutus, revolutsioon, kus taaskord saamatu kuningas ei suutnud mitte midagi teha. Võitlus lõppes enne kui alatagi sai. ,,Raskelt hingledades , pilk segane, istub ta oma tugitoolis ja ootab ja ootab, ta ei tea, mida , peaasi et saaks veel edasi lükata, mitte mingil juhul otsustada." Selline oli kuninga käitumine hale, ning nõnda langes kroon. Isegi siis, kui kõik juba läbi oli, hoolitses mees vangistatult rohkem selle eest, et kõht täis oleks, kui oma au eest. Marie Antoinette tundis suurt häbi ja alandust. Kuid Louis XVI avaldas oma hukkamise eel äärmist mehelikkust ning käitus väga väljapeetult ning rahulikult. Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime lesk Capet. Kuid ega ka Marie Antoinette'i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla
Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on algkujud. Hinge mõistest oli Platonil, et hing on midagi liikuvat ja samas midagi, mis tajub ning võib isegi tahet omada, ta jääb Platoni arvates justkui kahe maailma vahepeale. See võimalik, kuna enne sündi asub hing "ideede" riigis ning alles maise eluga saabub ta kehasse. Platon võrdleb keha-hinge vahekorda "ideede" maailma ja meelelise maalima vahekorraga. Hing tunneb end kehas vangistatult ning ootab tagasipääsu vabadusse, mistõttu ei tohiks inimene surma karta, vaid peaks sellele rõõmuga vastu minema. "Ideede" maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes vabanenud kõigist halbadest mõjudest. Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid
annaabi.ee 
