mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks." "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga, kus kirglik liblikakoguja Frederick Glegg kiindub jäägitult kunstitudeng Miranda Greysse, otsustab ta röövida ja sulgeda pimedasse keldrisse. Algab haiglane ühepoolne armastus, mis on romaanis esitatud kahest vaatenurgast nii vangistaja nägemusena kui ka Miranda päevikuna. Tundliku teemakäsitluse puhul on imetabane Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus. Kaunitari ja koletise loos saab üheks olulisimaks osaks kahe erinevat sotsiaalset ja kultuurilist tausta omava inimese konfliktid, pinged, mängud ja maailmataju. Vangistus on ainus ühenduspunkt, mida nad
. Loetut on kerge mõista, mis teeb teosesse sisseelamise mugavaks. Jutustuse peaideed võib mitmeti mõista. Esimesena võib välja tuua lapse-vanema suhte. Poeg ja tema ema on pidevalt koos ning kummalgi ei ole võimalust olla omaette, et ainult iseendaga tegeleda. Isiklikud soovid jäävad vanema puhul kogu aeg tagaplaanile, et kanda hoolt oma ainsa lapse eest. Kõige enam kaitseb teoses naine last enda vangistaja Vana Pagana eest, varjates poja nägu mehe eest kogu tema eluaja jooksul. Teisalt on jutustuses olulisteks motiivideks vastupidavus ja elutahe. Jacki ema on olnud kuuris vangis 7 aastat, kuid ikka veel püsib temas lootus sealt pääseda. Iga päev teeb ta kära ning proovib endast tule abil märku anda, kuid see on asjata. Samuti laseb ta pojal iga päev ukse numbrilukuga mängida, lootes juhuslikult jõuda õige koodini, mis viiks vabanemiseni. Ema
niikuinii jääb vana Märt tütrest ilma. Vanamees oli raevunud, kuid ta ei saanud midagi teha, sest Pärn oli kaval ja ähvardas teda igasuguste kõrgemate võimudega. Pärn viiski Miili minema, öösel. Vana Märt käis koos Urjadnikuga teda tagasi ka nõudmas, väites, et Pärn hoidvat ta tütart kinni, ent lõpuks jäi vanamees ikkagi narriks, kuna Pärn ja Miili tunnistasid mõlemad, et neiu on seal vabatahtlikult ja vana Märt on ise üks inimese vangistaja, kes ei luba oma tütart endast vaesemale. Lõpuks põgenevad nad venemaale elama. Noore Märdi elu läheb hästi, ta on Leenaga õnnelik ja nad on isegi talu rentinud, nende endise talu tööline ja hea sõber Anu on nendega siiani koos ja just tänu tema kogutud rahale, mille ta vana Märdi käest hoiult oli ära küsinud, said noored endale talu rentida. Vana Märt oli vihane, nähes, et ta poeg saab hakkama ilma tema ja ta rahata. Samal ajal
Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a. Oktoobris ordumeister Johann von Herse. Arvatakse, et vangistaja oli tema ametijärglane Brend von der Borch. Linnuse lõunaküljel oli nn Anne kants, kuhu legendi järgi müüriti linnuse ehitamise ajal Anne-nimeline tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj. Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a
annaabi.ee 
