põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu. Aastatel 15381767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati Harjuvärava barbakaan. Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1766. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult
linna põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega aadli omavoli vastu. Aastatel 15381767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati Harjuvärava barbakaan. Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1768. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri 1772. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud "Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid
Sanktsiooni kaudu saab inimesi panna arvestama ühiskondlikult hinnatavaid väärtusi. Sanktsioon on rahvusvahelises õiguses majanduslik, sõjaline, vm sunniabinõu, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud rahvusvahelise õiguse subjekti suhtes. Karistuse funktsioonile suunatud karistuspoliitika peaks olema väga täpselt selektiivne. Peab ette nägema, kes pani midagi karistusväärset toime juhuslikel asjaoludel ning vajaks võimalikult kiiresti vabastamist; ning kelle vangishoidmine hoiab tõepoolest ära hulga kuritegusid, mida niisugune isik vabaduses olles kindla peale toime paneks. Asi oleks siis nii, et karistus tuleneb mitte sellest, mida isik reaalselt korda saatis, vaid tema edasise käitumise prognoosist. a) karistamise funktsioonid: Vabaduskaotusliku karistuse esmase funktsioonina esineb rehabilitatsioon ehk hälviku käitumise korrigeerimine kinnises asutuses võimalike spetsiaalsete meetmetega