Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal, Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval. Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase; Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud, Öö, metsvaim, mina ja ei ühtki muud. Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell. Tallinn, 1924. (Tsit.: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/jaik/roug_ftx.html) III "Miks te üritasite vanglast põgeneda?" küsib vanglaülem vangilt. "Tahtsin abielluda," vastab see. "Hm, teil on vabadusest küll üpris imelik arusaamine." (Kohvilauavestluses kuuldud anekdoot)
vanglaelu oli. Tegelastest: Tegelasi oli palju ja väga erinevaid. Alates alandlikest teenritest ja lõpetades väga liiderlike isiksustega. Omavahelised suhted olid neil pealiskaudsed, tõelist sõprust vanglas ei esinenud, kõik olid ikka omakasu peal väljas. Üksteise tagant varastati. Isik kellelt varastati, aga polnud tihtipeale pärast pahanegi, sest see oli nii loomulik. Tegelastelt ei õppinud ma midagi, mida sa ikka vangilt õpid, kui siis ainult seda et parem on ise mitte seadustega pahuksisse sattuda, kuid seda teab ika mõistlik inimene ka ilma vanglateemalisi raamatuid lugemata. Enda elus selliseid olukordi nagu selles raamatus oli loomulikult ei ole ette tulnud ja loodetavasti ei tule kaa. Minu hinnangud, järeldused, üldistused: Raamat kirjeldas selleaegset vanglaelu päris hästi: Üksluisis, rutiin, igavus, füüsilised karistused, ranged reeglid ja nende külm eiramine, kõiki oli
Aga nad aimasid isegi, mis oli juhtunud. Raudteel liikusid aga sarnased rongid ka enne ja pärast küüditamist. Pikk rong, mis koosnes loomavagunitest ja kus olid püssimeestest valvurid. Kuna Pilvi onu Viilep Tohv oli olnud Omakaitses, siis ta arreteeriti 1946 a. Pilvi ema käis iga kord selliste loomavagunitega rongide vastas ja püüdis teada saada, kas ka tema vend on kusagil nende hulgas. Püssimehed ei lubanud rääkida, kuid emal õnnestus ühel korral küsida aknast välja vaatavalt vangilt nime järgi ja natukese aja möödudes tuli mitu pead aknale ja noogutasid. Tema onu, täies elujõus mees, viidi ära 1946 a ja juba mõne kuu pärast tuli surmateade. Ta oli Magadani oblastis Kaug-Idas. 13 Endel Uiga mälestusi ja mõtteid Algas saksa okupatsioon. Naiivselt lootsime, et saame jälle näha E esti lippu Pikal Hermannil ja saame võibolla isegi luua oma kaitseväe. Seda ei juhtunud. Algas
09.2005. Olles noore mehena koonduslaagri vang, kutsuti Simon Wiesenthal ühel päeval oma orjatöö juurest haiglasse. Üks surmavalt haavatud saksa sõdur Karl tundis surma eel hingepiina kuritegude tõttu, milles ta oli osalenud, kaasa arvatud väikese lapsega perekonna tapmine. SS-lane soovis enne surma pihtida ja üles tunnistada ning võimalusel saada ka andestust ... nimelt juudi rahvusest vangilt. Juhuse tahtel sattus selleks Simon Wiesenthal. Wiesenthal lahkus ruumist sõnagi lausumata ... Mida teie oleksite teinud? Simon Wiesenthal tõstatas selle küsimuse oma raamatus „Päevalill“. Ta kahtles, kas ta käitus õigesti ning mida teised tema asemel oleksid teinud. 85 Küsimused 1. Mida Simoni vaikimine ütles surevale sõdurile
annaabi.ee 
