· Valiti Maapäev- eestlaste esimene parlamentaarne rahvaesindus · Täidesaatvaks võimuks sai Maavalitsus K. Pätsi juhtimisel · Vene amtenikud asendati eestlastega ja asjaajamine muutus eestikeelseks · Rahvusväeosade loomine ja koondamine erinevatelt rinnedelt kodumaale 3.Olukord rindel a)Oktoobri algul 1917 jõudis maailmasõda Eestisse, kui Saksa väed vallutasid Lääne-Eesti saared b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega
otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa pealetungi tõrjumiseks Muhu saarele paisatud 1. Eesti polgu allüksused kandsid suuri kaotusi vangilangenute näol. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi, mis sageli üksteisega lütusid, ümber kujunesid või uue nime võtsid. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Esimesed eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist, teised seevastu, eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Järk-järgult hakkas ka enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi.
millele oma propagandaga aitasid kaasa enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundimaks Venemaad sõlmima separaatrahu. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning võitlusvõime kaotanud Vene üksused valgusid massiliselt Eestisse. Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale Sakslased maandasid dessandi Saaremaal ning hõivasid lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Lahingutes Muhu saarel kandis suuri kaotusi (peamiselt Vangilangenute näol) 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv. Eestis paiknevatele sõduritele sobis ülihästi enamlik loosung ,,maha sõda!" Sama üleskutse leidis poolehoidu ka tööliste seas, eriti pärast seda, kui valitsus oli sakslaste sissetungi kartuses alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks elatusallika säilitamisel näis olevat sõja kohene
4. Selle kaudu sai mõjutada otseselt lääneriike, ning USAl oli võimalus hoida pilgu all euroopas toimivat 8. Sest varjates end ning kasutades enda eeliseid lahinguvälja tundmisel suudeti vähendada kaotusi ning pikendada sõja kulgu vaenlase lahkumiseni 9. Jah, meedia kajastas vaid mõjuvamaid pilte ning jättis puutumata põhjendused sõja vajalikkusest. Suur osa ongi meedia mõjul rahvale 10. Kohalikud kasutasid meeletult vägivalda nii enda rahva kui vangilangenute vastu, eesmärgiga saada oma soov, kuid ka pelgalt piinamiseks. Sõda venis ning meedia negatiivsekajastuse tõttu kadus koduste toetus USA sõdurite poolelt ning peeti sõda ebavajalikuks. Seega lisaks Vietnamis toimunud koledustele algas sellest ka USA riigisisene vastuolu. 12. 1. i. Lääne-euroopa, türgi, jaapan, korea ii. Kuuba ja venemaa idaosad iii
annaabi.ee 
