mõistnud. Nad kohtusid jaan pigistas ta kätt ja Anni pigistas vastu, see oli leppimine. Jaan ütles vaid, et ta ei raatsinud. Anni lausus vastu, et ta mõistab, et ärgu jaan tega ära unustagu. ka Annit ootas ees sõit Siberisse. Anni perest ei tulnud keegi kohtusaali. Anni oli nüüd elus üksi, sest ta pere oli ta hüljanud. Ta ei teadnud kui kaugele ta sellest südamest, mis tema poole veel tuksus, elama pidi minema. Anni ja Jaan läksid tagasi vangi. Kord tuli Anni juurde vangikoja ülem,kes käskis Annil tema järel minna. Anni saadeti ühte tühja kongi, kuhu kohe pärast seda Jaan ilmus. vangala ametnik ütles neile, et nad võivad oma saladused ära rääkida ja oma südamed üksteisele avada. Jaan otsis sõnu, kuid vanglaametnik tuli talle appi, ta rääkis Annile, et Jaan tahaks Annilt luba temaga abiellumiseks. Abielupaar saaks Siberis koos elada, et lahusolek kestab vaid nende korralduste teostuseni. Anni
Peagi pani meie kõrgeaulise kuninga vannutatud trompetipuhuja Michel Noiret rahva vaikima ja kuulutas härra prevoo korralduse ja juhatuse järgi kohtuotsuse välja. Pärast seda tõmbus ta oma mundrimeestega vankri varju. Oma ükskõiksuses ei liigutanud Quasimodo oimugi. Igasugune vastupanu oli tal võimatu asjaolu tõttu, mida kaelakohtu kantseleikeeles nimetati «köitmete sitkuseks ja kõvaduseks», mis tahab öelda, et rihmad ja köidikud talle nähtavasti ihusse lõikasid. Muide, see vangikoja galeeriorjade traditsioon on tänini väga kindlasti püsima jäänud. See säilib käsiraudade näol veel väga kindlalt meie haritud heasüdamliku ja inimliku rahva seas (kui sunnitöö ja giljotiin arvest välja jätta). 218 Quasimodo laskis ennast viia, tõugata, kanda, istuma panna, siduda ja väänata. Ta näolt võis lugeda ainult metsiku või totra inimese imestust. Kõik teadsid, et ta on kurt, nüüd aga võidi arvata, et ta on ka pime. 1 2 6 Ta pandi põlvili sõõrikujulisele lauale
kaasa tõusule, leinapäevad. Kuidas siis veel nimetada neid päevi, mis tähistavad langust! Kaotada aasta, kaks, kolm -- see tähendab igavikku. Tulla tagasi siis, kui õnnelik ja võidukas d'Artagnan ning tema sõbrad on kuningannalt kätte saanud teenitud tasu! Mileeditaoline naine ei suutnud taluda nii piinavaid mõtteid. Temas mässav torm suurendas ta jõudu ja kui mileedi keha oleks suutnud hetkekski saavutada tema vaimuga võrdseid võimeid, oleks ta lõhkunud oma vangikoja müürid. Kõige selle juures ei andnud mileedile rahu ka mõte kardinalist. Mida küll peaks mõtlema ja ütlema mileedi vaikimise kohta kardinal, kes on niigi umbusklik, rahutu ja kahtlustav? Kardinal ei ole praegusel hetkel mitte ainult, tema ainuke kaitsja ja tugi, vaid ka ainuke vahend rikastumiseks ja kättemaksuks tulevikus. Ta tundis kardinali hästi ja teadis, et saabudes tulutult reisilt, oleks asjatu kõnelda vangistusest ja üles puhuda läbielatud kannatusi
annaabi.ee 
