Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. Heterosügootsuse suurenemine mõjub positiivselt loomade kohanemisvõimele, elujõule, kasvuintensiivsusele, paremale sigivusele ja produktiivsusele. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. Loomakasvatuses määratakse heteroosiefekt harilikult järglaste ja nende vanemate tunnuse keskmiste fenotüübiväärtuste vahe põhjal: P + Pd HE = Po - s 2 kus Po - tunnuse fenotüübiline keskmine järglastel Ps - tunnuse fenotüübiline keskmine isadel Pd - fenotüübiline keskmine emadel.
otsustada genotüübi üle. Tihtipeale keskkond mõjutab niipalju, et fenotüübi järgi ei saa järeldusi teha. Heterosügootsuse puhul ületab genotüüpide arv tunduvalt fenotüüpide arvu. SE. e DR = SD korda h2 Valikuedu sõltub põlvkondade vahetumise kiirusest. DR t= SD korda h / T Päritavus näitab genotüübilise variatsiooni osatähtsust koguvariatsiooniga ja on arvutavav järgmise valemi abil Valikuedu DR on vanempopulatsiooni P ja nende järglaste P0 fenotüübilse keskmise näitaja vahe, selektsioonidiferents SD on vanempopulatsiooni ja järgmise põlvkonna vanemateks valitud isendite fenotüübilise keskmise Pp vahe. Valikuedu arvutamine Tori tõugu hobuste aeg 2km läbimisel traavis Pp = 6,31 (18,4km/h) Järgmise põlvkonna keskväärtus P0 =6,00 (20km/h) Järgmise põlvkonna vanemateks valitud isendite keskväärtus Pp = 5 korda 30 (21,8 km/h) Põlvkondade vahetumise kiirus on 10 aastat
väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5. Kui võrrelda pudelikaela või asutajaefekti mõju mõne-alleelsele ja multialleelsele lookusele siis milline on peamine erinevus. Mõnealleelsete lookuste puhul on tõenäoline, et enamik vanempopulatsiooni alleelidest säilib nii pudelikaela kui asutajaefekti mõjul (kui tegemist pole just tõesti paarist isendist koosneva populatsiooniga). Peamine efekt seljuhul on alleelisageduste muutumine. Multialleelsete lookuste korral mõjutab rajajate arv otseselt erineva tüübiga järglaste edasikandumist. Säilib väga väike hulk vanempopulatsiooni mitmekesisusest. 6. Mida näitab Wahlundi efekt? Näitab seda, et mida väiksemateks alampopulatsioonideks populatsioon jaguneb, seda rohkem
selektsioonidiferents (SD) suurem. Heterosügootsuse suurenemine korreleerub positiivselt suurema kohanemisvõime, elujõu, kasvu, kasvuintensiivsuse, sigivuse ja produktiivsusega. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi, kusjuures erinevad rühmad on geneetiliselt teineteisest erinevad. Liinaretus tähendab uute liinide loomist. Selleks võetakse tavaliselt kõrge hinnangu saanud isasloom, kellega seemendatakse arvukalt emasloomi