sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500); · kasutada võimalusel võrdset arvu emas ja isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja bakteriaalhaigusi (VHS, furunkuloos). · Kalamarja desinfitseerimine enne üleviimist teise kalakasvandusse. · Soovitav kalade profülaktiline töötlemine.
6) jõudluse kasvu aeglustumine või hoopiski langus; 7) tõu identiteedi säilitamine. 85. kunstliku seemenduse aretuslik hinnang · . Kunstliku seemenduse rakendamine lihtsustas aretusliinide loomist ja seemendusjaamade pullirühmade komplekteerimist. · Samal ajal lihtsustas selliste rühmade olemasolu karjade varustamist lühiajaliselt (2...3 päeva) säiluva spermaga, et vältida suguluses olevate vanempaaride teket. · Sperma sügavkülmutamine võimaldas korraldada individuaalset paaridevalikut, kusjuures spermat võis valida ükskõik millisest riigist. · Kunstlik seemendus omas otsustavat tähtsust Eestis vaid veiste tõuaretuses. · Teiste loomaliikide (sigade, lammaste ja hobuste) aretuses ka Ameerika ja Euroopa arenenud loomakasvatusega riikides. · Aretus suundus tipp-isasloomade avastamisele.
Seda rakendatakse enamasti loomuliku paarituse korral lamba- ja hobusekasvatuses. Kunstliku seemenduse korral eelistatakse tootmis- ja tõufarmides liinilis-rühmalist paaridevalikut. Seejuures arvestatakse loomade liinikuuluvust ning eriti isasloomade tõu- ja jõudlusomaduste üleolekut emasloomade omadest. 1.3. Massilise paaridevaliku korral paaritatakse emasloomi vabalt karja paigutatud isasloomadega, kes ei ole emasloomadega suguluses ja on neist kõrgema aretusväärtusega. 2. Vanempaaride vanuse alusel Selle paaridevaliku korral moodustatakse paarid erinevas vanuses emas- ja isasloomadest. On leitud, et liiga vanade isas- ja emasloomade paaritamisel saadakse madala jõudlusomadusega järglased. Parimaid tulemusi on saadud vanemate emasloomade paaritamisel nooremate isasloomadega. 3. Loomade sarnasuse ja mittesarnasuse printsiibil Selle klassifikatsiooni järgi jaguneb paaridevalik järgmiselt: 3.1.homogeenne e. ühtlik; 3.2.heterogeenne e. mitteühtlik. 3.1
annaabi.ee 
