Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid. Eesti maaväe kõige tähtsamad auasted kuuluvad kõrgematele ohvitseridele. Nimelt need on brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kõige kõrgem auaste, kindral.
On alust arvata, et nemad kui nooremad, dünaamilisemad ja patriootlikumad oleksid teadvustanud N. Liidu ohtu selgemalt kui inertsevõitu Pätsi reziimi juhtpoliitikud ja ajanud ka aktiivsemat välis- ja kaitsepoliitikat. Kas ja mida see muutnud oleks, ei ole võimalik öelda. Niisiis pärast 1940. aasta juunipööret desarmeeriti Eesti armeeüksused ja senine kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti. Tsiviilelanikkonna vastu rakendati terrorit, mis tipnes küüditamisega 14-16. juunil 1941, mil Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud
Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid selle konflikti Prantsuse poliitika keskmesse. Kui Prantsuse sõjaväe vanemohvitserid Alzeerias 1958. aasta mais mässu korraldasid ja riigipöörde hirm üle Prantsuse valitsuse levis, kutsuti Charles De Gaulle probleemi lahendama. De Gaulle keeldus võimu võtmast, välja arvatud juhul, kui valitsus võimaldaks talle tugevamat presidentaalset positsiooni. Prantslased andsid alla ja 1958. aastal kuulutati välja tugeva autoritaarse presidendiga Viies vabariik. De Gaulle lahendus sõjalisele konfliktile oli lihtsalt Alzeeria Prantsuse võimu alt vabastada. 1968
tööstusettevõtted, pangad, kaubandusettevõtted, laevad, suuremad elumajad jne. natsionaliseeriti. Maatööliste toetuse saamiseks kuulutasid uued võimud välja maareformi, mille käigus natsionaliseeriti ja jagati uusmaasaajatele kiriku ja Eestist lahkunud baltisakslaste maad ning see osa "suurtalude" maadest, mis ületas 30 hektarit. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti.Repressioonid tipnesid 14. juunil 1941 kõigis kolmes Balti riigis korraga läbi viidud massiküüditamisega, millega viidi Eestist loomavagunites Siberisse 10 205 naist, last, vanurit ja meest. Enam kui pooled väljasaadetuist surid ebainimlikes tingimustes. Aktsioon oli mõeldud ettevalmistuseks eelseisvaks sõjaks Saksamaaga -- hirmutamaks nõukogudevastasuses kahtlustatavaid eestlasi, lätlasi ja leedulasi võimalike vastuhakkude eest.
annaabi.ee 
