mitteturvalisusetunnet. (Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu.
mitteturvalisusetunnet. (Lahikainen, Kirmanen & Kraav 1999; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Harilikult kirjeldatakse vanemate kasvatuslikku eripära skaaladel, mille otstesse jäävad äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu.
enne, kas tundepool …), siin püütalse mõlemat tasakaalustada, me ei saa eristada. Kui sa räägid armastusest, siis tegelikult pead rääkima mõlemast. Füsioloogia- Räägib rohkem hormoonidest. Seisund, mis saavutatakse armastuse olemasolul. Sotsiaalpsühholoogia- vaatab jälle omamoodi armastust, nähakse sotsiaalses keskkonnas rohkem, Sternberg, 1986- tema kolmnurga mudel, kus intiimusus jäi üles kirg ja pühendumus jäid alla nurkadesse. Romantilises peaks need kõik kolm olema, vanemlikus jääb kirg välja. Kui romantilises suhtes puudub üks, siis siin on probleem, see on Sternbergi kohaselt. T atoob välja ka armastuse tüübid. Mittearmastus(komponente pole), meeldimine (intiimsus), armumine, tuleb ja läheb kiiresti( kirg), tühi armastus(pühendumine), romantiline armastus (kirg ja intiimsus), kaaslaslik armastus (intiimsus ja pühendumine), Fatuous (rumal, pimearmastus)-need suhted üldjuhul lagunevad kiiresti (kirg ja pühendumine),
Nii tekib tal arvamus, et lubadusi ei antagi selleks, et neid täita. 22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!" Paljud vanemad lubavad endale vihahoos karjuda lapse peale ning teda lausa lüüa. Selline käitumine kinnistab lapses süütunde. Siit viib aga otsetee mitmesuguste psühholoogiliste komplekside juurde. 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida." Teine äärmus vanemlikus lähenemisviisis on liigne vaoshoitus. Sellised vanemad ei avalda lapsele oma tõelisi tundeid -- nad ei näita avalikult välja oma armastust. Pigem kannavad nad rangete vanemate maski. Väliselt näivad nad karmid, kuna aga nende sisemuses valitseb alati allasurutud ärevus ning ebakindlus, siis läbi selle petliku eesriide tungib välja ärritunud olek. Suuremaks saades õpivad lapsed tundma neid ,,veealuseid voolusid" ning käituvad täpselt samuti
annaabi.ee 
