tähelepanu, kuidas ta neisse suhtub. Paljud hilisemad iseloomukesksed probleemid, mis tüdrukutel varateismeliseeas esile tõusevad, on tingitud isa varasemast kohtlemisest. Isa Goriot töötas nuudlivabrikus, see viitab selgelt faktile, et kui tütred noored olid, keskendus ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis Goriotis siiski täheldada armastust, sest tihti ei suuda mehed end emotsionaalselt väljendada vaid jälgivad oma soorolli (materiaalne kindlustaja) täitmist ning heausklikult peaks sellega kõik korras olema. Kuid tegelikult ei ole. Mida aeg edasi, taipas Goriot, et tüdrukud on siiski ainus, mis tal on. Kõige põhilisem inimese tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs").
tegemiseni, vahekorda astumise või sellekohase katse tegemiseni, vägistamiseni, intsestini või lapse meelitamiseni prostitutsioonile. Need tegevused võivad toimuda üksikjuhtudena või korduvate tegevustena aastate vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad
Sellises peres püüavad võimuka iseloomuga vanemad last endale allutada. Kui te räägite lapsega sageli nõudlikul toonil, alandate ja karistate teda, kui te sunnite talle alatasa peale oma nägemust olukorrast ning piirate tema iseseisvust, siis teeb see vaid halba. Vägivalda ilmutades takistavad vanemad lapse normaalset arengut. 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!" Lapsi peab rangusega kasvatama, väidab veel üks populaarne pedagoogiline müüt. Millel selline arvamus siis põhineb? Vanemlikul hirmul. Täiskasvanud kardavad, et lapsed ,,istuvad neile pähe". Nad peavad lastega distantsi, seega hoiduvad kõikvõimalikest emotsionaalsuse väljendustest. Sellised lapsed on ilma jäetud ema hellusest. Neil on kaelas terve hulk reegleid, mida nad täitma peavad. Taolise suhtumise tagajärjel võivad kaduda laste ja nende vanemate vahel igasugused kontaktid. 1.7.3 Piits ja präänik Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma
annaabi.ee 
