1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse
Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Kohusetruu asjassesuhtumise (tõelise professionaali tunnuse) on Viljar Loor säilitanud ka pärast tippspordist loobumist 1986. aastal. Pärast hüvastijättu üleliidulise koondisega (1984) mängis ta paar aastat ``Kalevis``, 1986. aastal aga asus tööle ETKVL Põllumajanduskoondisesse ``Agro``. Algul insenerina, siis vaneminsenerina, 1988. aastast kommertsdirektorina. Eduka õppimisega paistis sportlane silma juba keskkoolis, raskusi ei olnud tal ka majandusliku kõrghariduse omandamisega TPI-s (praegune Tallinna Tehnikaülikool). Arukale ja ettenägelikule inimesele ei kujunenud üleminek tippspordist igapäevaellu valuliseks, kuna ta oli selleks psüühikaliselt valmis. Viljar Loor on alati teadnud, mida tahab ja on ka alati osanud oma tahtmise ellu viia. Kasutatud allikad: EESTI SPORT LÄBI AEGADE ( lk.31-32)
Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus
annaabi.ee 
