o o polügünandria (segaabielu), kus nii emased kui ka isased paaruvad mitme partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel; o o promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid, emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem?
Selle juures on aga vaja meelest pidada üht olulist asjaolu: • ükski tänapäeval eksisteeriv liik ei ole teise kaasaegse liigi otsene esivanem – neil on vaid erinevad ühised eellased. Fülogeneesi rekonstrueerimisel kasutatakse tihti parsimoonia printsiipi ehk lihtsama seletuse eelistamist. Usutavam ehk parsimoonilisem on, et herbivooria on antud näites evolutsiooniliselt vanem toitumistüüp (näide). J. Gittleman uuris vanemhoole evolutsiooni kaladel (näide). Parsimoonia printsiip: viimatinimetatud ülemineku tõenäosus on ju väiksem kui tegelikult tuvastatud üleminekutel, sest sel juhul tulnuks “astuda” ühe asemel korraga tervelt kaks evolutsioonilist “sammu”. Fülogeneesipuude koostamine käitumuslike displeide alusel – Displeideks nim. etoloogias mitmesuguseid loomade poolt kasutatavaid
lammastel võib loode kommunikeeruda emaga, nt mäletsemine on loote jaoks rahustav, väliskeskkonnas olevad teravad helid tõstavad loote pulssi. Pesahoidjad: pojad sünnivad väga abitutena, veedavad päris tükk aega pesas, kuni pojad saavad liikumisvõimelisteks (nt närilised, kärplased) Pesahülgajad: pojad valmis peaaegu kohe vanemloomadele järgnema (nt sõralised) Eriti pesahülgajatel on vanemate ja järglaste kontakt üksteise äratundmisel väga oluline. Kollektiivne vanemhoole nt surikaatidel, hüljestel, lõvidel. Referentsiaalsed signaalid – selle struktuurist endast tuleneb see, mida see signaal tähendab, nt rohepärdikute kolm eri tüüpi alarmhüüdu (maad mööda liikuvad kiskjad, maod ja lendavad kiskjad) ja vastavalt erinev reaktsioon. Inimene ei pruugi suuta keemilisi referentsiaalseid signaale eristada, märgata. Kultuuriline õppimine: orangutanid panevad vihma korral isetehtud „mütsid“ pähe, see, millised täpselt on, erineb grupiti
annaabi.ee 
