Samast soost vanemal ei tohi kindlasti solvuda, vaid seda faasi mõista ning mõnikord samm tagasi astuda kui laps tahab vastassoost vanemaga kahekesi mängida. Samuti tuleb näiteks isal pojale rääkida, et ta ei ole pahane, et pojal emaga tore mängida on, ning on alati nõus nendega liituma kui poeg soovib. Ka ema saab selle konkurentsitunde vähendamisele kaasa aidata pakkudes välja võimaluse, et näiteks unejuttu loevad nad koos isaga. Tegelikult on see vanematevahelise romantilisuse tundmise faas lapsele kasulik, sest ta õpib, et kõike ei saada alati, mida tahetakse, ning aktsepteerib ja hindab lähedaste inimeste tehtud valikuid tema soovi arvestamata. Kogu kasvatustegevuse käigus, ka peale 6.eluaastat, on oluline märksõna valideerimine ehk märkamine ja mõistmine, kuidas laps end tunneb ja sellest talle teada andmine. Selle mõiste võttis kasutusele dr. Linehan psühhoteraapias ning seda võib rakendada ka täiskasvanute puhul.
Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased) Agressiooni juhtumid vähenevad (kuid nääklemist on ikka vahel) Konfliktid tavaliselt asjade mamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanematevahelise agressioooni ja konfliktidega Õde vend teismeeas Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutest selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedastest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine) konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel Noorukieas:
Kannatab igas vanuses laps. Peamine tunne on kurbus. Lapsed on vihasemad ja üksikud, ja hirmul ning tunnevad end teistsugustena, eriti ema puudumisel. Telkivad hooldajakonfliktid ning pidevate tülide või lahutuse tõttu halvenevad peresuhted. Laps tunneb end vanema välisriiki minekus süüdi. Kujuneb depressioon, meeleheitlik südamevalu, enesevigastused ning äärmisel juhul suitsiidikatse. Laps muretseb vanematevahelise suhte pärast. Laps tunnetab psühholoogilise toetuse vähesust. Neid ei oota kodus keegi. Nende muredest ei hoolita ja lahendusi ei pakuta. Neil puudub võimalus jagada kellegagi oma rõõme ja kordaminekuid. Vanavanemate haridustase ei toeta sageli lapse mõistmist. Vanavanematele ei saa rääkida kõikidest probleemidest. Suhted vanematega Hooldajad pakuvad lastele küll materiaalseid vahendeid, kuid emotsionaalses
Tüdrukutel on poistest raskem kohaneda ema uue abiellumisega. • Wallerstein: 5 aastat peale lahutust 30% depressiooni; 10 aastat peale lahutust peeti lahutust elu kõige stressirohkemaks ajaks. – valim! Kui alguses kannatavad poisid enam, siis pikaajaline negatiivne efekt on tüdrukutele suurem. Efektid on vähemtõsised kui laps on noorukieas, võrreldes lapseeaga. Ise paremad vanemad. Geneetiline seletus lahutusega toimetulekule? • Lapsed kannatavad juba lahutuseelse vanematevahelise konflikti pärast, mitte ainult lahutuse enda pärast. Belsky (1988): lasteaed enne 1 aastaseks saamist: • Vältiv seotusestiil • Kognitiivne areng - Mõju võib sõltuda: Perekonnast, Lasteaiast Perekonnast tulev mõju on enamasti suurem, kuid perekonna ja lasteaia kvaliteedi koosmõju esineb samuti. Enamus uurimusi ei ole leidnud negatiivset efekti, vahel vastupidi. Laste arengu mõõtmine 1. Turvaline või ebakindel seotus emaga 2. Seotuskäitumised: vältimine, vastupanu, uurimine 3
annaabi.ee 
