Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vanemalgi" - 3 õppematerjali

Eesti rahvamuusika-kas elustumas või hääbumas
1
odt

Eesti rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas?

alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel. Pop-muusika küll domineerib paljuski tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani koht olemas meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muutunud erinevate artistide poolt, aga sisu ja mõte, sõnum, mis inimesteni jõuab on ikka üks, mis vanemalgi ajal. Liinu Tuust 12F

Muusika → Muusika
97 allalaadimist
Uurimistöö - Foobia tänapäeva ühiskonnas
19
pdf

Uurimistöö - Foobia tänapäeva ühiskonnas

Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ka ainuüksi geneetilisel teel saada. Noores 6 eas jälgib laps tähelepanelikult oma vanemate käitumismudelit, seega paneb ta ka tähele vanemate käitumist foobses situatsioonis ning hakkab neid tahtmatult jäljendama. Sellest võib tuleneda ka see, et lapsel on sama foobia mis vanemalgi. (Slik: 2002) 1.4. Hirmude klassifikatsioon Raamatus ,,Haiguslikud hirmud"(2002:12) on välja toodud foobiate erinevad küljed. Selgitatud on erinevaid ravimeetodeid ning rõhutatud on just seda, et 21. sajandil pole foobiaohvritel enam mingit vajadust oma probleemiga üksi jääda. ,,Haiguslikud hirmud" (2002:13) põhjal võib öelda, et kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1) lagedakartus 2) suhtlemiskartus

Psühholoogia → Psühholoogia
105 allalaadimist
Foobiad uurimistöö
43
doc

Foobiad uurimistöö

Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ainuüksi geneetilisel teel saada. Noores eas jälgib laps tähelepanelikult oma vanemate käitumist, seega paneb ta ka tähele vanemate käitumist foobses situatsioonis ning hakkab neid tahtmatult jäljendama. Sellest võib tuleneda ka see, et lapsel on sama foobia, mis vanemalgi. (Haiguslikud... 2002: 191) Foobia põhjustajateks loetakse ka kahte tüüpi protsesse: tingimine ja trauma. Trauma võib olla foobia tekkimise põhjuseks, aga tingimine on see, mis foobia tekkele kõige rohkem kaasa aitab. Tingimisi on kahte sorti: tingimine assotsiatsiooni kaudu ja tingimine vältimise kaudu. Assotsiatsiooni kaudu tingimise puhul hakkab aeglaselt neutraalne olukord esile kutsuma tugevat

Psühholoogia → Psühholoogia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun