Vana-Kreeka distihhon Ehitamise aeg: Lõpetati u 433. eKr Ehitamise põhjused: Jumalate kuninga Zeuzi auks. Asukoht, selle kirjeldus: Peloponnesose ps lääne osas Olümpia pühal maal. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Skulptuur läks maksma terve varanduse, sest selle ehitamiseks kulus palju hinnalisi materjale- tonni jagu vandlit ja veelgi rohkem kulda. Kuju suurus ning selle väljatöötamise erakordne peenus võlus vaatajaid. Zeusi keha oli tahutud elevandiluust juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskivitest. Zeusi parema käe peopesal seisis Kreeka jumalanna väike kuju vasakus käes hoidis Zeuz säravat spektrit mille otsas istus kotkas, see sümboliseeris Zeuzi võimu. Ehitise saatus: Zeuzi kujust endast ei leitud loomulikult kildugi, sest neljandal sajandi lõpul
aastat hiljem (1877). Tselluloidi valmistati keemiliselt töödeldud puuvillast reaktsioonil väävel- ja lämmastikhappeseguga. Teda oli hõlbus vormida erinevatesse kujudesse piljardikuulidest valehammasteni. Väidetavalt töötas John Wesley Hyatt tselluloidi välja just seetõttu, et a Phelan and Collander'i nimeline firma pani välja 10 000 dollari suuruse auhinna inimesele, kes mõtleb välja materjali, millega asendada vandlit 5 piljardikuulides. ,,Kunst-elevandiluu" otsingutel saavutas ta edu Parkes'i sarnaselt tselluloosnitraatiga [7]. Mitmekülgse materjalina hakati tselluloidiga asendama kilpkonnakilbi- ning elevandiluud (vandlit) jt sarnaseid looduslikke materjale. Samuti oli tselluloosnitraat esimeseks heaks alternatiivmaterjaliks fotonegatiivide ning filmilindi valmistamiseks, olles painduv ja läbipaistev
kaubandushuvid. Rajamises osales poliitikuid kõigist ühiskonnakihtidest. Neid juhtis oikist, kes jagas maad ja korraldas haldusasju ning oli hiljem linna asutajana kultusliku austuse objekt. Kolooniad olid pol. sõltumatud linnriigid, metropoliga olid ühised füülid, kultus ja maj. sidemed. Põliselanikud alistati ja orjastati või aeti minema. Kolooniatest imporditi emamaale vilja, orje, loomi, kala, soola, ehituspuitu, maavarasid, vürtse, papüürust, vandlit, emamaalt eksporditi keraamikat, metall- ja tekstiiltooteid, veini ja õli. Kolonisatsioon mõjutas sügavalt nii emamaa pol., maj. ja kultuurielu: maj.-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus.
annaabi.ee 
