3 Bhakti jooga vormid Esimene bhakti jooga vorm on SHRAVANA pühade tekstide ja lugude kuulamine. Teist vormi nimetatakse KIRTANIKS Jumalale kiituse laulmine. Kolmas SMARANA Jumala kohaloleku pidev meelde tuletamine, kasutades selleks näiteks mantra japa't. Neljas liik on SEVA isetu teenimine. Viies on ARCHANA Jumala teenimine, see võib olla isiklik või mitte formaalne või formaalselt grupiga tehtav. Kuuendaks liigiks on VANDANA tervitamine või Jumala ees kummardamine, see ei tähenda mitte ainult füüsilist kummardust vaid ka sisemiselt mõistuse kogu olemuse kummardust Jumalale. Seitsmendaks liigiks on DASYA Jumala õpetustele kuuletumine. Kaheksandaks on SAKHYA valmisolek tervitada Jumalat igas maailma paigas, igas maskeeringus ja vormis. Viimane on ISWARA PRANIDHANA mis on täielik alistumine. Need teised bhakti jooga liigid aitavad arendada Iswara pranidhanat.
Ilmikkogukonna juhid. SvetaMbaradel yati'd ja digaMbaradel bhattakad. pujA's on olulised mitmed erinevad momendid. Valdavalt kasutusel praakrit. Tavalisel ilmikdzainistil iga päev 6 asja, millega peab tegelema. Umbes 3 tundi päevast võtab. 3 korda päevas läbi viidav meditatsioon, maksimumpikkus ühe korraga 48 minutit. Tavaliselt kodus, võib läbi viia ka mujal. Loetakse suutraid ja mediteeritakse. Teine kohustus 24 austus. Tihti meditatsiooni sisuks. Guru-vandana. Kahetsus. Igapäevane patukahetsus. Eneseanalüüs. Meenutab õhtul viimase 24 tunni tegusid. Loobumine. Vaimses mõttes kõige ebavajaliku hülgamine. Keha hülgamine. Keha vajadustest lahti ütlemine. Eeldatakse, et iga dzainist tegeleb oma elu jooksul teatud asjadega. Dzainistlikud tekstid kirjeldavad selliseid asju umbes 11 ringis. Vähemalt korra elus austanud kaasusulisi, vähemalt korra peab olema sooritanud rännaku mingisse pühapaika. Vähemalt kord elus on tegeletud kujuga
ühiskonnastruktuure (mõttemehhanismid, millega viiakse keskkonna väljakurnamiseni ja millega surutakse alla naissugu, on sarnased). Uuritakse näiteks keelelisi süvamustreid, juurmetafoore, kus võrdsustatakse nt puutumatut loodust ja neitsilikkust ja arutatakse selle üle, mida see ütleb meie kultuuriliste arusaamade ja praktikate kohta. Olulised autorid: Karen J. Warren (Ecofeminist Philosophy 2000), Vandana Shiva (Ecofeminism 1993). Antropotsentristlikud suunad Biotsentristliku ja antropotsentristliku loodusfilosoofia vahele jäävad oma vaadetelt loomaõiguslased. Olulisteks autoriteks on Peter Singer Animal Liberation (1977), Tom Regan The Case for Animal Rights (1983). Filosoofiliseks lähtekohaks on moraalifilosoofia, mille alusel peaksid ainult inimesed olema eetika objektiks. Loomaõigusluse küsimuseks on, et kuidas laiendada eetika objektide hulka:
annaabi.ee 
