"Just noorte sotsiaalsete gruppide (näiteks happeline satanism) seast kasvab neid sataniste, kes loovad uusi gruppe või lasevad tekkida situatsioonidel, kus hauarüüstajate ning nekrofiilide teine eselon ise tekib," selgitab Eesti hinnatuim kaasaegse satanismi uurija Jaan J. Leppik. http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/1999/31/Aosa/Kodumaa.html. Happelise satanismi puhul ongi tegemist satanismi reegleid mitte järgivate gruppidega. Enamasti on nendes noorukid, kes saavad põhjendada oma vandaalitsemist sellega, et nende usk lubab seda. 11,1% informantidest leidis, et satanistid usuvad iseendasse kui ainsasse jumalasse. Ratsionalistik suund seab iga inimese iseenda jumalaks. Selle küsimuse analüüsiga tuleb välja, et vastanute arvates kõige levinum satanismi tüüp on okultistlik satanism. Okultistlik satanism on neljast satanismi tüübist kõige ohtlikum. Seega näevad inimesed sataniste ohtlike ja kurjadena. Okultistlik satanism on
pojapoeg Raul, kes osalesid ka aktiivselt remonttööde tegemisel. Käive hakkas vähenema 2000. aastal 2003.a-st veski seiskus nõudluse puudumise tõttu lõplikult. Vajaduse tekkimisel on võimalik teda uuesti käivitada. Muinsuskaitse seltsi rahadega (44 000 krooni) kahasse parandati 2006. aastal varisemisohtlik korsten 2008 suvel remonditi pais ja tehti turbiinikanalile uued siibrid. Korduvalt on parandatud veskihoone aknaid, kuna vandaalitsemist tuleb ette igal aastal. Viljandi Muuseumi kogudes olevate paljude 18.saj juridica raamatute esialgseks omanikuks on sissekirjutuste ja nimetemplite põhjal G. L. Rathlef. Gustav Ludwig Rathlef (1847-1928) oli põllumajandus- ja ühiskonnategelane ning Lahmuse mõisa omanik. Omanike ringis on teisigi ümberkaudseid mõisnikke: von Sieversid, von Stackelbergid, von Bockid ja kohalikke kultuuritegelasi. Kool Lahmuse vallas loodi 1848 ja õppetöö kestis mardipäevast jüripäevani.
Töörahva Elu, lk 3; Varik, G. (7. august 1984. a.). Võru pidustuste eel. Töörahva Elu, lk 3. 27 Võru linna parema miljöö ning väljanägemise eesmärgil värviti 1. augustiks üle mitmed elamud, lammutamisele määratud majad ja tarad. Enamjaolt värviti üle Tartu tänaval asetsevad hooned (Foto 8). Kultuurimaja ,,Kannel" värviti üle86 ning Rannatare sai uue interjööri ja puitvõred akende ette, et takistada järjekordset vandaalitsemist.87 Linna ehitati juurde uus taksopeatus, tehti korda pangamaja juures olev nurk ning linna territooriumile püstitati sümboolsed sildid (Foto 9).88 Samas aga mitmed kohad jäidki augustikuuks tegemata: Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi restaureerimine algas aastaid tagasi, kuid raskendatavate asjaolude tõttu see siiski nii pea valmis ei saanud.89 Ka planeeritud Kandle suveaia valmimise tähtaeg lükati hilisemasse aega.90 Foto 8. Lenini ja Tartu tänava ristmik
annaabi.ee 
