Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub Mustvee vanausuliste muuseum. 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Peipsimaa Külastuskeskus Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal.
muudatused, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi Kirikute ja koguduste seadusega (2004. a).Eestis on kolm vene vanausuliste muuseumi.Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aatal Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil.Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Au kohal nurgas on ikoon lampaadiga. Söögilaual traditsiooniline samovar. Eksponeeritud on mustristikkitud laudlinad ja linikud - kohalike meistrite käsitöö, tarbeesemed, tööriistad. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist rõivastust pidulikke ja argipäevarõivaid, ristimis- ja matuserõivastust. Eraldi vitriinil on välja pandud vanad fotod.Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum.Paljud Mustvee
Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi