Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn. 1816 hakati avaldama seadusi Soome kohta, mis esialgu olid rootsikeelsed. 1860 avaldati juba soome-rootsi-keelne suur seaduste kogu. Sealt alates tõlgiti kõik seadused ja määrused ka soomekeelseks. Seda aitasid võimalikuks saada fennomaanid. See liikumine sai alguse Turust. 1830.-40. olid tippaeg. Poliitiliselt olid nad konservatiivsed, Vanasoomlaste Partei. Nende eesmärk oli soome keele arendamine. 1831 loodi esimene Soome kirjanduse selts, mille esimeseks esimeheks sai Cettmann. Selle eesmärk oli kokku koguda ülikooli ringkonnast soome keele oskajad, kes usuvad soome keele ja kultuuri tulevikku. Nad hakkasid kohe rahvaluulet koguma. Idee oli juba Portànil olemas. ,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani
Koorelahutaja ja kuulaager 1912 Stockholmi olümpiamängud Norra 7.juunil 1905 otsustas Norra Rootsist lahku lüüa Haakon VII (1905-1957) Norras kehtestati: Naiste valimisõigus 10-tunnine tööpäev Tervisekindlustus Soome Jätkusid venestamisreformid 1901 kaotati Soome oma sõjavägi 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks; Süvenes eraldatus noorsoomlaste ja vanasoomlaste vahel; Eraldi jõuks kujunesid sotsiaaldemokraadid; 16.juuni 1904 -> Eugen Schaumann tappis Bobrikovi; 1906 valiti Edusund Valimistel osalesid ka naised I maailmasõda Põhjamaad I maailmasõjas ei osalenud; Augustis 1914 Malmö kohtumine - teatati, et ei osaleta sõjategevuses; Sõda mõjutas riikide majandusarengut Tekkis puudus toiduainetest Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe Saksamaal
aasta revolutsiooniga: Soomes üldstreik, keiser andis Soomele Novembrikuu manifesti, mis tühistas veebruarikuu manifesti ja lõpetas venestuse. 19 Riigipäevareform Soome sai ühekojalise parlamendi (eduskunta) ja üldise ja ühetaolise valimisõiguse. Soome naised said I Euroopas hääleõiguse ja õiguse kandideerida parlamenti. Esimesed valimised 1907: hääletusprotsent 70, võidavad sotsiaaldemokraadid (80/200), teiseks tuli vanasoomlaste partei (59) Keiser saatis Soome parlamenti korduvalt laiali ja ei kinnitanud selle otsuseid. Teine venestusperiood (1908-1914/17) Teine venestusperiood nullistas Soome parlamendi võimu. 1908.a. määrus: Soome asjade esitlemine peab käima läbi Vene riigiorganite enne keisrile esitamist. 1910 üleriikliku seadusandluse seadus: sisuliselt uus Veebruarikuu manifest. 1912. Võrdõiguslikkuse seadus Soomes võivad pidada riigiametit ka venelased, kel pole Soome kodakondust (senat venestus ja
annaabi.ee 
