Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vanapoiste" - 3 õppematerjali

Eesti ajalugu V-lk 62-65-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
8
docx

Eesti ajalugu V, lk 62-65 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

 aasta paiku, arvestada, et igast 1000­st vastsündinust suri teistega   jagada   ei   abiellunud   mõned igal juhul ammu enne perekonnas laste arvu esimesel eluaastal umbes viiendik. Teist sama taluomanikud üldse, sel pinnal tekkisid otse piiramise levikut. Seda iseloomustab hilisem palju   suri   enne   täisealiseks   saamist,   20. “vanapoiste vallad”. abiellumine   ning   paljude   naiste   vallaliseks eluaastani,   ja   elu   edasikandjateks   said   vast Abiellumuse,   nii   nagu   ka   teiste jäämine. pooled sündinuist. Nii oli see tollal ka teistes rahvastiku   loomuliku   liikumise   näitajate Täpsemad   andmed   abiellumisvanuse Euroopa maades

Ajalugu → Eesti ajalugu
3 allalaadimist
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara, max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered. Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Heldene aeg! Härra Paas! Mis teete teie siin?" ,,Puhkan jalgu," vastas Indrek. ,,Aga kust te siis tulete?" imestas emand Vaarmann. ,,Mauruse juurest, kust mujalt." ,,Aga see on ju siinsamas," imestas emand Vaarmann ikka enam. ,,Mis sest?" küsis Indrek. ,,Ja kuhu te lähete?" küsis emand Vaarmann oma korda. ,,Vana Traadi juure," ütles Indrek. ,,See vanapoiss on ju oma punase habemega surnd," seletas emand Vaarmann. ,,Suri teine rasva, nagu kõik vanadpoisid. Rasv on vanapoiste surm. Neil on nii hea põli, et surevad rasva." ,,Siis ei tea, kuhu," lausus Indrek, ,,aga eks kuhugi ikka saa." Ja ta tõusis kastilt ning võttis oma kandami selga. ,,Aga mis teiega siis õieti on?" küsis emand Vaarmann. ,,Härra Maurus viskas mu välja, see on," ütles Indrek. ,,Aga siis tulge seniks meie juure, kui parema paiga leiate; me nüüd Tiinaga kahekesi," ütles emand Vaarmann. ,,Minge sellele tuppa seltsiks, ma ise tulen ka varssi."

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun