vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad sugukpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskesti ligipsetavasse kohta veekogu lhedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat snnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures vlja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipdmist ja murdmist harjutada. Koht kossteemis
Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62 kuni 75 päeva. Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti, kuid arv on üle 150ne. Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000. Elab nii leht- ja segametsas kui ka taimestikurikastel veekogude kallastel. Tegutseb peamiselt öösiti. Tal esineb ainsa koerlasena taliuinak, mis soojade ilmade ajaks katkeb. Enne taliuinakut suureneb kährikute kaal üle kahe kilo
jäävhammaste vastu ja lõpeb 6.-7. elukuul, sel ajal kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist hierarhilisel redelil. Noored iseseisvuvad aastaselt, mil nad enamasti ka lahkuvad oma perekonnast. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Susi elab maksimaalselt 10-20 aastat (vangistuses), aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Eakad loomad tõrjutakse karjast välja, mille tõttu nad surevad poolnäljastena või langevad teiste huntide ohvriks. 5 Meeled Hunt kasutab oma suurepärast haistmist saagi väljanuhkimiseks, seda taga ajades juhindub aga kuulmisest ning nägemisest. Hundid näevad paremini kui teised koerlased. Nende juhtivaks meeleks on aga haistmine
annaabi.ee 
