Ta oli vajalik mingil hetkel edasijõudmiseks ja temas on põhitõed, aga see on ka kõik milleks ta on vajalik. Miks kuulata millegi alust, kui maailm pakub muusika palju täiustatumaid versioone. Tänapäeava muusikas on palju rohkem zanre, stiile, võimalusi, mida primitiivne muusika ei võimalda. Ta on väike killuke sellest mida tänapäeval võimalik muusikast leida on. Igaüks saab kuulata ja tegeleda just sellise muusikaga, mis on talle hingelähedane. Ma ei saa aru miks hoitakse vanamuusikat siiani hoolega esituses kirikutes, milleks on jäädud seisma ajas juba pool aastatuhandet tagasi? Sel hetkel oli see muusika ka ju uus ja kas tänapäeva muusika saab ka 500a. Pärast pühaks sellepärast, et ta on vana? Kirik on ehtne ja kõige lollim näide sellest, kuidas aeg on seisma jäätud ja millegi vana juurde kinni jäädud. Hea, et nad ikka elektrit tohivad kasutada ja dushiall käia, äkki need uuendused on ka kurjast vaimust tulnud., nagu kõik uued laulud
hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea. Arvo Pärt rääkis, kuidas nelikümmend aastat tagasi vanamuusikat õppides kuulas ta tohutult muusikanäiteid mis olid tehtud nagu tema ütleb anonymos'te poolt. Teda paneb imestama, et nii imelisted teosed, kuid autorit pole kirjas. Tal oli kõnes ka lugu tema enda salaaednikust, keda ta saab ka anonymos'eks. See inimene istutab ta maja ette igal aastal lillepeenra, kuid ta juba aastaid ei tea kes see on. Ta ütles, et igas kunstivallas on olemas anonymos'ed, nagu oli ka muusikas, mida ta märkas kaua aega tagasi seda õppides. Need inimesed on
Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja, pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas (ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega. Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid puudutatud põhjalikult.
4 a) Suur osa oma raamatuid on kirjutanud ta päevatöö kõrvalt ja öösiti. (Kroonika, 2012). b) Tal on kodus papagoi Rango ja jänes nimega Silver. (Kroonika, 2012). c) Tema kirjanikunimi Hargla on viide tema emapoolse suguvõsa sünnikülale. (Kroonika, 2012). d) Kui Hargla kirjuta, suitsetab ta kõvasti ning joob teed. Meelelolu loomiseks kuulab ta kirjutades ka 80ndate popi, vanamuusikat ja Mike Oldfieldi. (Vainküla, 2012) e) 2014.aasta Ukraina kriisi ajal teatas Hargla, et ta ei osta enam poest isegi Eesti tooteid, millel on peal venekeelsed kirjad. (Elu24.ee, 2014). 2. Looming 5 Indrek hargla on avaldanud jutte, lühiromaane ja romaane. Peamiselt on kõik tema teosed krimi- ja ulmeteemadel. Mitu tema teost kuulub ka alternatiivajaloo valdkonda. Veel on ta
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult
annaabi.ee 
