''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed. Uurijad peavad teda suurte kogemustega meheks, sest vastupidiselt ei ole võimalik kirjutada nii häid raamatuid. Eesti filosoof ja kirjanik Madis Kõiv on ajakirja "Akadeemia" 2005. a. kuuendas numbris võrrelnud Ristikivi Itaalia kirjaniku Umberto Ecoga ning tõdenud, et neil mõlemal on salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi.
“Paradiis” ja “No Näed”, ülejäänud lood esitas Mari Jürjens üksi ning lood pärinesid enamasti tema albumilt “Maa saab taevani”. Kontserdi teine pool koosnes Curly Stringsi teostest. Esitati koosseisu populaarsemaid teoseid ja kontsert lõppes rahva seisva ovatsiooniga ning lauluga “Kauges külas”. Lavakujundus oli antud kontserdi puhul väga lihtne ja visuaalselt soe, hubane. Lava keskosa katsid vaibad, millel olid vanamoodsed põrandalambid, tool ning instrumendid. Kasutati enamasti sooje toone - punase ja tumekollase segu. Koos Curly Stringsi traditsiooniliseks kujunenud heleda ja soliidse stiili ja Mari Jürjensi tagasihoidlikusega näis see kõik värvide poolest nagu stseen mõnest romantilisest Prantsuse filmist, mida saatis mahe akustiline folkjuurtega muusika. Harjumatu oli sellist seadet kohata Rahvusooper Estonia laval ning seda detaili tõid välja ka artistid, kes pidid tagasihoidlikut publikut
Oli hetki, kus oli sisse oli põimitud väga osavalt huumorimeelt. See ei olnud põrmugi igav ning tekitas minust palju positiivset emotsiooni. Lavastus oli korralik ja ilus. Dekoratsioonid olit valitud väga maitsekalt. Untsu ei läinud midagi ja tekitas hoopis mugavat tunnet. Ei olnud liiga tavapärane ega liiga uhke. Kostüümid olid väga Erinevad. Oli uhkeid ballikleite kui ka säravaid 80'ndate tantsutüdrukute kleite. Kõik dekoratsioonid ning kostüümid olid pisut vanamoodsed, kuid see jättis väga maitseka mulje. Ka veidi uuem osa (hotell), mis oli veidi tänapäevasemalt kujundatud, sulas sinna ilusti sisse ja tegi kogu etenduse tasakaalus olevaks tervikuks. Vahepeal läks mõnel tantsutüdrukul samm segamini, kuid see mängiti välja ning kõik laabus hästi. Mulle sobis see etendus, sest mulle pakuvad huvi armastuslood ja komöödiad, seega oli see minu jaoks väga hea valik. Muusika oli huvitav ja vaheldusrikas, sest oli kokku pandud mitu erinevat stiili ja
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid
selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks. Ma arvan, et konfliktid mida põhjustab religioon on vanamoodsed ja põhjustatud vanadel uskumustel. Need ei lähe ajaga kaasa, võid dikteerivad reegleid, mis kunagi võisidki kehtida, kuid mitte tänapäeval. Kõik me näeme progressi 21-ses sajandis, mil tehnoloogia muutub päevast päeva vaid paremaks ja keerulisemaks. Kahjuks arengut inimeste käitumismudelis näha ei ole. Me ei ole arengus jõudnud oma esivanematest kaugele- lahkarvamused siiamaani viivad konfliktideni
annaabi.ee 
