Päikesekuningas · Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. · Kuningale Pariisis ei meeldinud. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavateks ja vanamoodsateks. · Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. · Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel
suunitlusega : Lasteleht ; Linda (pereleht) ; ajakiri Tervis ; eraldi satiiriväljaanne Sädemed, pila, karikatuurid ; Pärnu väljaanne ; Elu (ühe nädala uudiseid koondav väljaanne maarahvale, et ka nemad saaks end kursis hoida, isegi kui iga päev lehte ei loe). 20.sajandi alguses - Postimehe kõrvale tekkisid uued suunad, mis lõid dialoogi ja mitmekesisust. Nt sotsiaaldemokraadid, kes Postimehe tiivaga läksid raksu, sest pidasid neid liiga tagurlikeks ning vanamoodsateks, tähtsustasid tööstuse ja tööjõu küsimust ühiskonnas (nt M.Martna, Ed. Vilde). Tõstatati teemasid, mis on õigus, kes on kodanik, demokraatia ümber keerlevad küsimused s.t. sel hetkel oli vastasseisu / dialoogi teke kasulik! Natsionaalsotsialistid – ühes rahvuslikkusega peab käima vendlus ja võrdsus. Selles arvamuste paljuses ja diskussioonide ajas kasvab välja ka Noor-Eesti ( I ) 1905 . II 1907 1901 päevaleht „Teataja“ Tlnas K.Päts
saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud vanamoodsateks. Seetõttu laskis ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi. 1682.a. kolis ta sinna kogu õukonnaga. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Majanduspoliitika Sel ajal kui õukonnas elati lõbusalt ja mureetult, oli riigiametnike mureks raha hankimine nii õukonna väljaminekute kui ka suurrigi vajaduste katteks. alates 1665.a. oli finantsistide peakontrolöriks Jean Baptiste Colbert /kolbä:r/, kes pärines
annaabi.ee 
