Leidsin ka väikeseid ebakõlasid teose tegelases vanamees. Ta ütles, et kalu peab austama ja inimesed ei vääri kalu söömiseks, kuid ometi ta tahtis kala tappa ja seda ise süüa ning ka teistele pakkuda. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks? Vastus: Ma peaksin saama viie, sest suutsin luua endale pildi teosest ,,Vanamees ja meri". Teost analüüsides suutsin tabada vanamehes väikest vastuolu. Lisaks pani mind teos mõtlema loodusele ning selle austamisele ja hoidmisele, mis on ka tänapäeval aktuaalne teema. Teos sisendas mulle ka seda, et ilma tahtejõuta ja kannatusteta ei saavuta midagi. Ja kui ka midagi peaks lootusetult rappa jooksma või nurjuma, siis ei tohi alla anda. Enne ärasaatmist kontrolli, kas sinu vastused on ikka 50 sõna pikkused ning kas nad ikka lähtuvad teose sisust ning kas sa oled ikka kasutanud kolme tsitaati teosest
Ta suri. Eurydike ja Orpheus kohtusid allmaailmas. Orpheuse keha maeti muusade poolt, pea ujus jões. Jõe lained kordasid Orpheuse laulu ja sellest ajast peale laulavad jõed seda, mida Orpheus neile kunagi laulis. Midas: Väike-Aasia Früügia kunnigas. Dionysose suur austaja. Ta oli väga upsakas, arvas, et on kõiketeadja, ta oli väga rikas. Kord viisid talumehed kuninga juurde purjus vanamehe, kes kõige ilusamad ja suuremad kobarad ära sõi(viinamarjad). Midas tundis vanamehes ära Dionysose kaaslase Silenose. Midas korraldas peo, läksid tsüklisse 10 päeva,10ööd. 11ndal päeval korraldas Midas pidutsejatest rongkäigu, Silenosele kinkis eesli. Midas viis Silenose tagasi veinijumala kätte ning Dionysos palus tal soovida. Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks. Soov läks täide. KÕIK muutus kullaks. Toit, joogid jnejne, Midasele jõudis kohale, et see soov viib ta hauda. Midas otsis Dionysose üles ja palus, et ta vabastaks ta piinadest
Vanamees on sellega osutanud tõigale, et väljaspool religioosset teadvust ei ole võimalik religiooni üle arutleda. Ta ütleb ju Ruubenile, kes huvitub religioonist kui printsiibist: «Jah. mõistus siin ei aita...» Aga samas on see muusikale andunud vanamees abstraktse idee -- inimkonna lunastuse, Suure Valguse, Rahu nimel nõus ohverdama kas või oma ema. Siin tekivad neil kahel -- Ruuben Illimel ja hallil vanakesel üllataval kombel kokkupuutepunktid. Vanamehes näeb Ruuben mitte üksnes enda. vaid kogu inimkonna võrdpilti. On ju Ruuben juba teoks teinud selle, milleks vanake vaid kobavates sõnades valmis oli, s. o. idee nimel ohverdanud inimese. Kuid üldises ellusuhtumises on nende vahel ka oluline erinevus. Vanameest iseloomustab jaanalinnulik liiva peitumine, tema vastuargument Ruubeni teravatele küsimustele on: «Selliseid küsimusi ei tohi esitada.» Vanamees on realiseerinud oma suure idee ja selle kaudu rahu leidnud
annaabi.ee 
