Tööstuspööre oli ühiskonnaliikmetele raske katsumus. Alguses oli tööpäeva pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik
Läänemere vahelisest kaubandusest. Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule nagu arhitektuur ja maalikunst, käsitööoskuste levikule, mõjutas kirjakeelte arengut ja loodi Rostock'i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel tänapäevalgi leiab endiste hansalinnade vanalinnades sarnaseid säilinud elemente. 5. Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades
Paljudes mõisades rajati ka tööstusettevõtteid, kes leidsid rakendust palgatöölised. Linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati põlllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre tõuke põllumajanduse arengule. LINNASTUMINE/ LINNAÜHISKOND Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid
annaabi.ee 
